aastavahetuse paiku SPAs nägime telekast saadet veganist kes nägi ülinooruslik välja. head geenid, ütlevad mitmed, aga uuringute tulemusel tundub olevat fakt see, et veganid pääsevad mitmetest haigustest millega paljud kimpus. sh diabeet, südame ja veresoonkonnahaigused, milleks meil mehega on geenide tõttu niigi eelsoodumus. kuigi olen kogu elu olnud tugeva tervisega (harvad külmetused, gripid jms välja arvata), siis elu Ameerika tervisesüsteemis hirmutab isegi mind. kui miski peaks mind haiglasse või mitmele uuringule saatma, siis mul reaalselt pole kontol piisavalt raha, et omavastutuse 4500 dollarit lisaks tervisekindlustusele maksta. ehk siis ennetavalt tahtsin tervise tõttu proovida veganite menüüd. 100% otsust pole teinud. olen sel aastal söönud ühe hamburgeri, 2 grillvorsti, 4-5x kana, paar x pisut juustu, mõned munad ja natukene kala või krevette. veganile tundub see kindlasti meeletu kogusena, aga mulle, kes ma Usas pea iga päev olin midagi loomset söönud, on see ikkagi päris hea tulemus. mees sööb mul jätkuvalt loomset iga päev.
mis on muutunud? ma arvan, et mul on rohkem energiat, nahk tundub siledam, nr2 väljub palju regulaarsemalt, aevastan kordades vähem, kindlasti on midagi veel..
minust ilmselt ei saa aga kunagi ekstreemset veganit. sellist, kes võitleb mh sõnniku, villa ja mee kasutamise vastu. eile juhtusin nägema tulist kommentaari veganilt, et "organic" puuvili & juurvili pole vegan, sest seal on kasutatud kasvatamiseks lehmasõnnikut. kas siis tema sööb kindlalt vaid keemiaga pritsitud või sünteetiliste väetistega kasvatatud taimset? vaevalt ta kasvatab kõike ainult ise ja kompostiga. lehmad ja kanad ei kao siit maa pealt niipea kuhugi, ja kuni neid on, siis on ka nende väljaheiteid mis ilma igasuguse inimpiinamiseta neist väljuvad.
minu vegani katsetused on puhtalt minu enda tervise huvides, paraku.
lisaks tegin hiljuti toidutalumatuse testi. ülitundlik pole ma millegi suhtes, pisut pettumus, sest lootsin, et midagi konkreetset tekitab punne mu lõual ja kaelal lisaks hormoonidele, suhkrule ja teraviljale. ananass on teises astmes ja siis kolmandas astmes oli 21 toiduainet (96st). alustades piimatoodetega, lisaks gluteen, chia seemned, koola, must pipar, ingver, mais (Kansase peamine produkt), viinamarjad, rohelised oad ja ühtteist veel. sealhulgas oli ka kohvi, mida ma joon maksimaalselt paar korda aastas. kui saaksin valida midagi sealt nimekirjast, mida sinna ei tahaks, siis hetkel valiksin vist musta pipra või chia seemned. mais, ingver, rohelised oad ja viinamarjad olid seni ka menüüs. oeh, ja juustud, mida ma sel aastal küll palju pole endale lubanud.
olgugi, et nende 21 toiduaine vastu on mul vaid kerge tundlikkus, siis püüan need esialgu eemaldada tarbitavast, kui seda veel seni teinud pole, ja hiljem proovin mõned lemmikud tasapisi oma lauale tagasi tuua. videotest selgus, et mitmetel on avokaado vastu ülitundlikkus ja harjutasin end mõttega, et tuleb ehk sellest loobuda. minu üllatuseks oli avokaado mul 96st testitud toiduainetest kõige vähem reaktsiooni tekitav, päris viimane.
olgugi, et nende 21 toiduaine vastu on mul vaid kerge tundlikkus, siis püüan need esialgu eemaldada tarbitavast, kui seda veel seni teinud pole, ja hiljem proovin mõned lemmikud tasapisi oma lauale tagasi tuua. videotest selgus, et mitmetel on avokaado vastu ülitundlikkus ja harjutasin end mõttega, et tuleb ehk sellest loobuda. minu üllatuseks oli avokaado mul 96st testitud toiduainetest kõige vähem reaktsiooni tekitav, päris viimane.
tasub meeles pidada, et kui miski on üleüldiselt tervislik ja kasulik toit, siis see ei tähenda, et sinule see hetkel või üldse peaks sobima.
kokkuvõttes on omamoodi põnev väljakutse katsetada elu ilma teatud seni harjutud toitudeta. natuke tüütu on ainult seda üksi teha kui mees kõrval tihti grillib ja jäätist sööb. meil siin enamus söögikohad on ka väga liha- või piimakesksed. meie linnas pole nt ühtegi taimetoidurestorani ja mitmed juurviljalisandid on praetud võis.
jätkan katsetamist.
jätkan katsetamist.
2 kommentaari:
nr2 väljub palju regulaarsemalt - well said, nii on! :D
ja energia osas ka täiesti nõus! ja füüsilisest pingutusest taastumine on ka nii palju kiirem. ja puhitust ei ole kõhus. ja ülesüüa on raskem (aga siiski võimalik). mul on palju pro-sid välja pakkuda, ka ainult tervise aspekti silmas pidades. :)
täiega palju edu katsetamisel!
kindlasti on alguses võõras ja võtab kauem aega see toidumaailmas orienteerumine, aga sellega harjub ja siis on miška. :)
ma tunnen, et võidan ka aega, sest poes käies ka käin vaid teatud riiulid või vahed läbi.
ja kui toidud juba ikka väga heaks muutuvad, küll mees ka võimaluse annab. noh, et ei pea nosima üksi oma toitu. :) ja alati saab teha ühe toidu ja kõrvale teisele midagi lisaks.
mina avastasin nii palju uusi toiduaineid ja maitseid ja olen ikka ülirahul!
aga sealt siis ka tofu küsimus, i get it now. ;)
Mu õde mõtles ka mingi hetk, et kas peaks toidutalumatuse testi tegema, kuna olid mingid probleemid ja siis natuke uurisin selle kohta oma haigla (ITK) Sisehaiguste osakonna osakonnajuhatajalt ja allergoloogia vanemarstilt. Vastused sain järgmised:
Sisehaiguste arst:
Ükski nn. toidutalumatuse test ei baseeru teaduslikel uuringutel. Samuti pole neist ükski standardiseeritud test. Seega kuigi paljud patsiendid armastavad neid teha, on see mõtetu raharaiskamine. Pigem soovitaks näiteks internetist vaadata infot ja appi FODMAP. See on Austraalia professor Gibsoni poolt välja töötatud dieet soole ärritussündroomi haigetele. Päris huvitav lugemine, lisaks on sel teemal ka artikleid ja gastroenteroloogia kongressidel on ta päris sage esineja.
Allergoloog:
Olen sellega palju kokkupuutunud ja isegi Terviseametile oleme vastuse teinud ja selleks sai kõik olemasolevad teadusuuringud (ja selle sarnased tegevused) läbi töötatud. Lühidalt kokkuvõtteks võib öelda, et nende testidega ei ole mitte midagi peale hakata – ei saa nende testidega diagnoosida ei allergiat ega toidutalumatust ega midagi muud ka. Lisaks ei ole need testid metoodiliselt ka usaldusväärsed. Ehk siis kindlasti ei soovita.
Nii et siis ära neid saadud tulemusi eriti tõsiselt võta.
Postita kommentaar