hämming. mis toimub? mina sain eile tööl šhoki, sest ümberkorraldused on meeletud. üheks osaks neist muutustest olen mina. eile, kui tuli uus graafik, (pane tähele 31.aug tuleb meil sept graafik..) avastasid müüjad, et mina olen esmaspäevast tööl teises poes. olen olnud 6 kuud kristiine poe juhataja/müügijuht (ja seda oma valiku ja otsuse tulemusel) ja see otsus tehti minu teadmata. lihtsalt tõstsid mind teise poodi ja andsid teada seda graafikus 1 tööpäev ette!!! olen olnud peale puhkust 4 päeva tööl ja nüüd selline uudis.. lisaks sellele tehti minu puhkusel olles poes osaline inventuur mille käigus ilmnesid suured puudujäägid, mida minul oli võimatu uskuda. hakkasin siis omal algatusel asja uurima ja hetkel on mul tunne, et kellegi must käpp on mängus. midagi on programmis susitud. õnneks on mul enamusele tõestusmaterjal. täna pidi poodide juhataja mulle helistama ja rääkima, miks nii tehti (st pandi mind teise poodi). ootan huviga. praegu on unetu öö. kell on 6:38 ja ma vist pole suutnud minutitki magada. thanks K! arvatavasti annan lahkumisavalduse sisse. kui kellelgi on tööd pakkuda, siis pakkuge.

üllatuseks mulle ja mu sõpradele olen hakanud tutvust tegema musta värviga. võibolla on asi selles, et see värv on mulle natukenegi sobima hakanud või on see hoopis tingitud minu, kui inimese, pidevast muutumisest.. kontrastid on mulle juba üsna kaua meeldinud ja ju siis praegu on must-valge periood mu elus. mingis mõttes taandub see ka mõtlemisse. et tahakski, et kõik oleks selge - oleks kas must või valge. aitab juba hämamisest. olgugi, et ma ise võin olla hämaja nr 1, siis tegelikkuses mulle see omadus ei meeldi ja ma ei mõista inimesi, kes ei suuda olla konkreetsed. omadus, mis aga sümpatiseerib, on otsekohesus. kui ma mõtlen tuttavate peale, kes just selle omaduse poolest silma paistavad, siis mulle tuleb naeratus huulile. missest, et nad on mind pannud seepärast punastama. missest, et nad vahel teevad sellega haiget. vähemalt on nad ausad nii enda kui teiste vastu ja nii on neile lihtsam andestada.
kuid nii nagu ei kao ilmselt kunagi minust mu mõtlikkus, ei kao ka suure tõenäosusega värvid mu elust. nii riietuses kui inimsuhetes ja maailma tajumises. ja nii ongi hea.