kui Kyoto on Eesti mõistes natuke nagu Tartu, siis Tokyo on natuke nagu Tallinn. nende linnade tempo on väga erinev, ka mastaabid ja majade kõrgused on erinevad. Tokyo haiseb, aga Kyotos on õhk koguaeg nii klaar, et tunned nägematagi mida keegi sõi või sööb.
minu soovil käisime Tokyo disainerite nädalal. ootused olid märksa suuremad kui kogetud reaalsus. esiteks oli kogu messiala palju väiksem kui olin oodanud. lisaks jaapanlastele oli seal end esitlemas palju teiste maade disainereid ja koole, aga kõige selle juures oli see üsna kesine. meie väikse Eesti disainiüritustel näeb vähemalt sama palju (kui mitte rohkem) head. pilet sinna oli suht kallis, seega väikest viisi pettumus, aga nüüd on käidud ja nähtud.
enne seda sõime hommikusööki pargis. rohelust oli seal kandis rohkem kui Tokyost olin oodanud, seega see oli positiivne. pärast disaini käisime otsimas üht ostutänavat, mille olemasolu T. mäletas, aga mida enam ei eksisteerinud. ronisime treppidest kõrgele üles ringhäälingu muuseumi juurde ja siis sõitsime liftiga (tänaval) tagasi alla. käisime nende kohalikus eiffeli tornis, ehk Kyoto Toweris, linnale pilku peale heitmas ja nagu sellele reisile juba omane, oli kõrgem vaateplatvorm sellest parajasti remondis :P maja ehiti juba nii seest kui väljast jõuludeks, ja mulle tundus, et sügis on seal üldse ära unustatud - puud pole veel värvi vahetanud ega lehti maha puistanud, aga juba ollakse 2 kuud liiga vara jõuludeks valmis. ma pole kindel, et nad seal jõule tegelikult tähistavadki. nad on võtnud üle mitmed kommertspühad ameeriklastelt ilma nende tõelist sisu teadmata või tähistamata. nt oli seal halloween ka väga pop, aga ma ei usu, et nad lisaks nende asjade ostmisele midagi reaalselt teevad, kui siis ehk ehivad oma kodu ja söövad kõrvitsamaitselisi ja kujulisi toite, aga vaevalt, et nad oma lapsed kostümeeritult tänavale kommireidile saadavad.
minu soovil käisime Tokyo disainerite nädalal. ootused olid märksa suuremad kui kogetud reaalsus. esiteks oli kogu messiala palju väiksem kui olin oodanud. lisaks jaapanlastele oli seal end esitlemas palju teiste maade disainereid ja koole, aga kõige selle juures oli see üsna kesine. meie väikse Eesti disainiüritustel näeb vähemalt sama palju (kui mitte rohkem) head. pilet sinna oli suht kallis, seega väikest viisi pettumus, aga nüüd on käidud ja nähtud.
kuigi olime sättinud nii, et tipptundi vältida, siis üllatuslikult voolasid kontoriinimesed tänavale juba kell 15:30, nii et päris puutumata me sellest ei jäänud. nad liiklevadki seal suurte gruppidena koos. vist kõik ühel ajal (kui boss lahkub) otsustavad, et nüüd pliiatsid kukuvad ja lähme. meie kontoris tuleks mõned mehed selleks jõuga välja tirida ja neile kontorivõtmeid mitte usaldada, sest muidu see lihtsalt ei toimiks. saanud paari metroopeatuse jagu tipptundi tunda, läks edasi paremaks, ju siis väljusime sellest tsoonist kus parajasti rohkem inimesi liikvel oli.
erinevaid ronge on seal palju. kasvõi Narita lennujaama viib vähemalt 3-4 erineva aja- ja rahakuluga rongi. võid maksta 7,5-25€ kuigi üks sõidab nii umbes 1,5h ja teine umbes 50min. mugavuse vahe on ehk ka selles, et odavamas rongis istuvad kõik inimesed üksteisega näod vastamisi ja istekohad pole garanteeritud. kallimas rongis istutakse kahekaupa mugavamatel toolidel ja kõik piletid on kindla istekohaga.
õhtu lõpetasime kerge einega hotelli 17.korruse lounges. järgmine hommik sõin oma selle reisi viimased onigirid hotellitoas ja tuligi võtta suund tagasi kodu poole. lend Helsingisse kestis 10h 20min. seekord istus mu kõrval oletatavasti 40ndates aastates naine kes enamuse ajast magas, seega me ei suhelnud. vaatasin ära 3 filmi (rootsi filmi "Hemma" ehk "Kodu", soome filmi "21 tapaa pilata avioliitto" ehk "21 moodust abielu tuksi keerata" ja mingi hiina film kolmest armastusloost kus üks pool liiga vara ära suri) sõin 2 einet + jäätise + snackid ja tukkusin pisut. pilved Tokyo kohal paistsid katkematute pehmete vatipallidena. lend Helsingist Tallinnasse lõppeb kohe kui on alanud. ja nii ma jõudsingi tagasi koju. kogu reis oli väga hoitud, ei saanud ma osa ei maavärinatest ega taifuunidest, kuigi need sel ajal seal maal möllasid. kõik lennud olid õigeaegsed ja pagas reisis ka hoolimata väikestest lennuvahedest alati minuga koos.