4. dets 2019

Natuke puhtam elu

Siit tuleb mu esimene öko blogipostitus. Mul oli Ameerikas liiga palju vaba aega ja selle tulemusena ammutasin netiavarusest tarkusi ja tegin elus muutusi. Mõned neist on nüüd teie ees.
Dr. Bronners seebid. Taimsetel õlidel baseeruvad seebid mida nende reklaamikohaselt saab kasutada 18 erineval viisil, kõike ma proovinud ei ole, nagu nt koduloomade või hambapesu. Miks ma neist räägin, ongi seesama põhjus, et kasutan sama seepi nii mitmeks asjaks ja et need on igasugustest lisaainetest ja jamadest puhtad. Neil on tsitruse, teepuu, piparmündi, roosi, lavendli, mandli, eukalüpti ja lõhnatu seep, nii vedel- kui tükiseebid. Pakendi mõttes on praktilisem kindlasti tükiseep, sest see tuleb paberümbrises ja ei tekita plastikut siia maailma juurde. Mina olen ostnud ka nende suuremaid vedelseepe, neid on mitmes suuruses. Kõige rohkem olen kasutanud teepuuseepi, sest mu punnisele näonahale sobib teepuu hästi ja üldse antibakteriaalse toimega seep tuleb mujal ka kasuks.
Nende vedelseepidega pesen ma nii nägu kui keha ja teen kätepesuks vahuseepi. Kas teadsite, et vahuseep kasutab ainult 1 osa seepi ja 4 osa vett? Vahuseepi saab teha sama loogikaga ka muude vedelseepidega. Enne lisa 4 osa vett, siis 1 osa seepi ja lõpus loksuta kergelt. Küll aga peab olema spetsiaalne vahuseebi dosaator. Selle saab kasvõi nii, et osta üks vahuseep poest ja siis taaskasuta. Olen kasutanud Dr. Bronnersi vedelseepi ka nõudepesuks või vedela pesuvahendi tegemiseks. Juustepesuks see kahjuks mulle ei sobinud, jättis juuksed liiga rasuseks.
Ka kasutan ma nende seepe raseerimiseks, mitte kunagi ei plaani ma enam osta eraldi vahtu raseerimiseks. Raseerija on miski mille puhul on mul hirmus kahju, et ma seda varem ei avastanud ja nii palju plastmassist analooge ostsin. 
Nüüd on mul roostevabast terasest raseerija, mis võib vabalt kogu inimese eluea kesta. Maksin selle eest alla 15€ ja 100ne karp žiletiterasid oli ka USAs odav. Ainus väike kaasnev tüütus on see, et see tuleb peale kasutamist ilusti ära kuivatada, et terad rooste ei läheks. Kui terad on nüriks läinud tuleb need kuhugi väikesse topsi panna ja kunagi kauges tulevikus uurida kuhu need viia tuleb :) Väikeste laste eest palun need muidugi ära peita.
 Tükiseebist teen koos söögisoodaga pesupulbrit
Nõudepesuks kasutan enda heegeldatud puuvillasest lõngast lappi ja vajadusel harja
Juba mitu aastat olen kasutanud naturaalseid deodorante, sest tavadeodorantides sisalduv alumiinium võib rinnavähki tekitada. Kuna mul lähisugulaste hulgas on rinnavähki esinenud, siis pole kindasti mõtet riskida - mitte, et teistel oleks. Hiljuti ostsin naturaalsetest sooladest kristalldeodorandi, siin puuduvad muuhulgas ka igasugused lõhnaained ja töötab! Mustadele riietele jälgi ei jäta.
Siin pildil on purgitäis enda tehtud deodoranti, töötab ka, aga sellega on natuke rohkem mäkerdamist. 
Keelekaabits! Jälle üks huvitav leid milleta enam elada ei tahaks. Kunagi põhikoolis räägiti küll lusikaga keele kaapimisest, aga kuna see ei olnud piisavalt koolilapse jaoks põhjendatud, siis ei tundunud see vajalik. Nüüd olen teadlikum ja kaabin eelkõige keele tagaosa (muu saab ka selle käigus puhtaks), sest seal elutsevad bakterid kes tekitavad suus halba lõhna ja eks mõjutavad ka muud suuhügieeni. Kaapida tasub pigem hommikul, sest just ööga koguneb sinna rohkem tegelasi.
Spreipudelis on äädikas ja vesi pooleks, kasutan seda kodus üldpuhastusvahendiks, eriti vannitoas. Soovikorral lisan mõned tilgad eeterlikku õli, nt sidrunit või leotan äädikat enne nädalake sidrunikoorte ja/või rosmariiniga täidetud purgis külmkapis. WC-potti kallan vajadusel natuke soodat ja siis pritsin seda vahendit peale.
Kuna Kansases on enamus aastast kuum suvi, siis õppisin ma seal kõikjal oma veepudelit kaasas kandma. Püüan seda traditsiooni nüüd Eestis jätkata, sest tegelikult tuleks 2-3 liitrit vett päevas juua ja parem on, kui selleks puhuks oma pudel kõikjal kaasas on.
Prügi sorteerin juba aastaid, biojäätmete jaoks eraldi kilekotte ei kasuta.

Selleks korraks vast piisab, kui huvi on, siis teen tulevikus veel sarnaseid postitusi, sest sellega mu muutunud tarbimisharjumused ei piirdu. Tähtis on mõista, et igasugune positiivne muutus tuleb kasuks, on see siis vähem plastikut või vähem kemikaale. Väikeste sammude haaval muudame maailma paremaks, ja mida rohkem meid teadlikult valijaid on, seda parem.