2012

kord ütles keegi mulle, et uus aasta tuleb selline nagu vana-aasta õhtu oli. minu aasta algas Berliinis suure naeratusega armsate inimeste keskel ja just selline mu aasta oligi. palju rõõmu, palju tänu ja kalleid inimesi. iga inimene, kallistus, hea sõna ja elatud hetk tegid sellest minu jaoks suurepärase aasta. olen siirast südamest väga väga õnnelik.

selle aasta kingitused

mind ümbritsevad täiesti imelised inimesed! olen saanud sel aastal nii võrratult palju kinke - nii "füüsilisi" kui verbaalseid. ja mis on kõige armsam, need on tehtud mulle mõeldes, nad on olnud tähelepanelikud :) nad teavad mu värve, nad teavad mu huvisid, nad teavad... mind on julgustatud, mind on innustatud, mind on palju armastatud. ja ma ei saa üle ega ümber sellest, et ma olen üliväga tänulik. ja andke andeks kui ma pole osanud alati vääriliselt vastata.   

südametemurdja

sõber ütles jõulu eel, et tema pole mingi südametemurdja, mille peale ütlesin automaatselt, "aga mina olen." päris huvitav avastus, kuigi see nagu pole midagi uut.. see oli pigem teada asjale sõna leidmine. ja ma ei pea siinkohal silmas ainult teiste südameid, vaid ka iseenda oma. viimastel aastatel olen püüdnud õppida seda hoidma, kaitsma enda ja teiste eest. 100%liselt ei ole õnnestunud, aga edusammud siiski. tuleb ainult jälgida, et koorik südame ümber liiga paksuks ei läheks, et soojus ja pehmus seal sees alles jääks ja et õige aeg ja inimene koorikust läbi pääseks. "seest soe ja väljast külm" kirjutas keegi mu inimtüübi kohta, ja tal oli õigus. 

jõulud

see on armsa sõbra väga ilus postkaart. kolleegi imeliselt pakitud loosikink. raeplatsi kuum mahlajook. jõulukoori laulud. ema maitsvad söögid. isa valitud klassikalised kontserdid. sõprade head soovid. surnuaiaküünlad. pehme tekk ja padi. koerakäpatšau. küpsised ja kommid. väikse lapse embus. tagasi hoitud tunded. rõõm kodust. tänu sünnipäevalapsest. veidi üllatav "ma armastan sind väga palju" välismaakõne. sõber kes teab mu jõule ja mu sünnipäevi..  

2 olulist

Paar viimast aastat on õpetanud mind paremini mõistma inimesi ja suhteid enda ümber, ka ennast ja oma minevikku.
1) 16 isiksusetüüpi
kel huvi on, siis testi leiab siit

http://www.humanmetrics.com/cgi-win/jtypes2.asp

http://www.personalitypage.com (rohkem infot siit)

2) armastuse 5 keelt (raamat saadaval ka eesti keeles)

testi leiab siit

http://www.5lovelanguages.com/ 

kliki suurt kirja "Discover your Love Language" 

infj

introspective
caring
focused
empathetic
independent
sensitive
idealistic
private
scheduled
understanding
selfless
abstract
gentle
future-focused
peace-loving
encouraging
complex
committed
purposeful
intuitive
organized
passionate
values-oriented
creative
quiet

õnnistus

eilne gospelkontsert oli tõeline õnnistus! Ethel Caffie-Austin Singers. 4 musta naist. väga ehedad. nad alustasid lauluga "Welcome Holy Spirit". ja ta tuli, hetkega, ning jäi lõpuni. need naised tunnistasid iga oma laulu ja sõnaga oma usust ja Jumalast. vaimsus oli suurepärane. meenutas pigem evangeelset teenistust kui üht tavalist kontserti. ameerika misjonärid. kui kõik koos püsti olime ja nendega koos üht liigutustega laulu laulsime, siis oleks nagu mustade koguduses olnud. väga tahaks päriselt ka olla. mõned korradki. Jumal kasutab tavalisi inimesi ja nemad olid järjekordne näide sellest. tõesti üks suur õnnistus. ja Paide kultuurikeskusesse tasus ka minna. reis ajas tagasi.

antud lugu oli üks mu lemmikuid eile, ainult et see
siin pole nende esituses

õhtupalve

ole minu kalamehekummik, vihmavari ja -keep.

järgmine samm

kuidas talitseda keelt?
kuidas eelmõelda?
järelmõtlemine on, aga... hiljaks jääb.
siis kui otsekohesus on muud kui hea.
mõned olukorrad teevad mind siiliks -
seest olen pehme, väljast okkaline.
mida ligemale tuled, seda rohkem torgin.
(tahtmatult)
oluliselt enam tuleb tähelepanu pöörata sellele
mis suust ja näppudest välja pääseb.
see on minu praegune nukk
ja järgmine samm
vaja muuta
end

kolmas ratas

kaherattalises maailmas
tore väljend
loetud raamatust

randoomne laupäev

justkui turistina vanalinnas. et siis fotokaga.

mind võtab rajalt maha krišnaiit L., pakub retseptiraamatut ja hüüab "halleluuja!" kui kuuleb, et olen kristlane. annan raamatu tagasi (sest see pole mu 1. kohtumine krišnaiidiga) ja ütlen, et usun, et seda läheb kellelgi teisel rohkem vaja kui mul. kui jätkan teed, siis hõikab järgi "Jeesus Kristus õnnistagu sind!", soovin tallegi. 

edasi viivad jalad Toompeale. kisuvad vaateplatvormi poole, ise muigan juba ette. aga olgu, kui turist, siis turist. ja seal tervitab mind (ja teisi) meigitud laulja Uku valge tiibklaveri taga ja üllatab meid venekeelse laulga. teatraalne. -7c. tasus minna. 

Pika Hermanni pargis võtan kotist välja oma küünlajalast japlanna, minu Amelie isa päkapikk, keda ma seal fotokooli jaoks jäädvustada püüan. lähenevate turistide rõõmuks.

raeplatsis vabandame glögimüüjaga teineteise rõõmuks üks oma külmast kanget diktsiooni ja teine võetud kõrvu. alkovaba ei = alkoga.

kohtumine Cubaga toob aasta esimese jõulukingi. kõrvarõngad! just oli vajagi. ja olen tänulik. 

nüüd veel käekott kummik koju tuua ja ongi üks imeline päev.

muutused

mind inspireerivad paremuse poole muutuvad inimesed. 

praktiline teoloog, südamest. 

sel aastal toodi minuni mitu uut hämmastavat lugu kadunud poegade tagasitulekust.

ja mu rõõm on suur.

aastad on toonud selgust, et ka mina olen mässanud, kodust lahkumata.

kuidagi tuli ise leida vastused oma vastuseta jäänud küsimustele.

teatava hinnaga.

et teadlikult olla ja vajadusel end muuta.

pisuke haaval, nii nagu antakse märgata.

mõni asi võtab kauem aega.

hind võib olla väga kõrge.

nagu ikka.

mida kaugemale ja kauemaks reisid, seda kulukam on kojusõit, aga seda suurem võib olla ka igatsus ja tänulikkus naastes.

et tuluke ja kodusoojus oleks alati ootamas.

ka tänases tuisus.

targem oleks kodust üldse mitte lahkuda :)

what if

killuke jazzi

you are more

But don't you know who you are,
What's been done for you?
Yeah don't you know who you are?

You are more than the choices that you've made,
You are more than the sum of your past mistakes,
You are more than the problems you create,
You've been remade.

'Cause this is not about what you've done,
But what's been done for you.
This is not about where you've been,
But where your brokenness brings you to

This is not about what you feel,
But what He felt to forgive you,
And what He felt to make you loved.

You are more than the choices that you've made,
You are more than the sum of your past mistakes,
You are more than the problems you create,
You've been remade.

tegemised

mõned pereliikmed, sõbrad ja kolleegid tundsid huvi, et mis ma hakkan tegema siis kui õhtud koolist vabaks jäävad.
viimase aja tegemisi:
* natuke kujundustöid
* taaskord rohkem lugenud (mõnus-mõnus!)
* käin Eesti Foto algajate fotokursusel 2 kuud/8x
* võtsin osa GLS-ist (lemmikud Groeschel, Fiorina, Ury)
* viimane nädalavahetus möödus fresko koolitusel, oskan nüüd ka m.h. teha tempera värve munakollasest, valgest veinist ja värvipigmendist
* alustasin taaskord klavessiiniõpinguid
* eksperimenteerin 60-60 soul revolutioniga
* käin trennis (zumba + ideaalis ka jõusaal)
* eemaldasin elutoas tapeeti
* soetasin väikse uuevana diivani mille katted pesus kogemata nats ümber toonisin
* kogun mõtteid 5.ndaks jutluseks
* külalisi võtsin vastu 24h-ga rohkem kui aastaga
* sõin ja tegin onigirisid (korduvalt)
* plaanin järgmiseks oktoobriks Jaapani reisi
* sain tagasi pooleks eluks ära kadunud lapsepõlvesõbra
* lahtised otsad said vastuseid
* jne jne

raamatud

ma püüan neid hellalt hoida, ja eeldan, et uuelt soetatud raamat näeb ka peale lugemist võimalikult samasugune välja. kuid mul on sõbranna, kes raamatuid laenates ütleb, et võin seda vabalt markeriga joonida või esikaant üle selja keerata - minu jaoks õudusunenägu :) kui laenan raamatu välja ja selle teises konditsioonis tagasi saan, siis kriibib. 

üks minu inimtüübi tuttav küsis hiljuti, et kas mul on ka asjade vastu empaatia. tõi näite porgandist, et eelistab seda riivimise asemel lõigata, kuigi samas on kahju riivist kes endale antud ülesannet täita ei saa ja kõrvalt vaatama peab. tema porgandid on minu raamatud.

üllatav on see, et Piiblit ma joonin (värviliste pliiatsitega) ja naudin kui sellel on rohkem jälgi (joonitud lauseid ja lehitsemist). aga muidu hoian seda erilise hoole ja armastusega ja teadlikult väldin sellele muude asjade peale panemist. miski mis ei taha vaka alla. käeulatuses ja kiiresti leitav.

PS. mulle meeldivad m.h. ka kulunud ja vanad raamatud, sest need jutustavad juba oma (aja) loo

kui ma oleksin...

...MEES
vahest mõtlen kui palju see muuta võiks.
(aga naine olen ikka rõõmuga edasi)

God girl

elu üllatab

iga päev
üha rohkem

üks eriline päev

julge palve
salgav üllatav vestlus ja vigadeparandus läbi ime
juhuslik raamat juhuslikult viimast päeva pagassis mida juhuslikult küsiti
näriv Peterburi tee kahtlus
millest sai päeva peale selgus ja kindlus
lapsepõlve liblikad
ja südamesse jäänud eriliselt hea, soe ja rahulik tunne
ning vastus "võib."

üks väga eriline päev
Tema juhtimises

pühapäev

peppermint T.

sel õhtul ma panin südame karpi
tükike end ja oma lemmikuid
hoolikalt valitud
pisiväiksed paberid
rohemünt
ja neli tähte
teeb vähesest
kõik
tunneme teineteist tundmata
kaasa
ja ära
kogu võimaliku armastuse
mis teistest üle
me saadame vastastikku
teineteisele
on seda palju või vähe
kaks võõrast
aga ometigi
võtsime üdini omaks
teadlikult ei toida
aga miski hoiab
seda sõprust mis ei kao
kunagi lõpuni
pesa minu südames
kodumaa marjade värvitud lõhn
tema vajateha nimekirjas
mõeldes
poetasin pisara
kaugele
nagu siis
kui ta tegi mu unenäo kingiks
ehk enese teadmata
algus või lõpp
koos loodud loole

tööriist

igaühel on oma funktsioon. vaja läheb nii näpitsaid kui haamrit, ja meistrit. vaba tahe. silmad lähevad rohkem lahti ja tänu ja rõõm kasvavad, iga päevaga. elu ei libisegi mööda, juba mõnda aega.

Karevalt

tegin meelevaldseid noppeid (Doris Kareva luulekogumikust "Olematuse aiad"),
vast lubamatuidki, aga siin need on, et hoida
-----------------------------------------------------------
See on maa, kus sa
oled üksi.
Ja sina välja ei saa.

Vaistupidi vaid inimloom
mõnikord leiab
vaimuvenna või -õe,
armastuse ja tõe.

Mina ei saa sellest aru.
Ent miski ei puudu;
ei midagi ülearu.

kui ta, kummikud lumevees,
sumpab ja libiseb

Kurbuse põhjas on lootuse lõhn
nagu õis, mille nime ei tea.

Oma raskuse annan ma ära.
Oma tahtmise annan ma ära.
Oma hirmu annan ma ära.

pisara tee põsel.

Sa oled näinud, mõistnud, tundnud tänu

Igal vaikusel on oma värv.

Elasin läbi. Elasin kaasa. Elasin üle.
Elasin. Elan.

Nuta nii nagu jõuad -
sina ei pea mitte tapma
eneses igatsust.

Sina, kes oled mõistnud kurbust põhjani, mõistad ka last,
kes lohutult nutab lõhkenud seebimulli
- su kurbus on see, mis hoiab su hinge elus.

hoia,
küll siis hoitakse sind.

Siis, kui korraga enam ei piisa
tulevad appi nähtamatud käed, taevased väed.
Päike valvab su päevi, kuu hoiab öid,
Jumala südames.

Miski pole maailma lõhkunud
rohkem kui armastus
-----------------------------------------------------
pean lisama, et valdavalt pole need minu hetketunded. minu sügis on helgem. seekord vähemalt.

60-60

alustasin uue eksperimendiga oma elus, soul revolution 60-60, inspireerituna John Burke'i raamatust ja nende hiljutisest Gateway koguduse jutluste sarjast. lühidalt tähendab see seda, et 60 päeva jooksul võtan lühikese aja Jumalaga iga ~60 minuti järel. osa ülesandest on seda ka kellegagi jagada (kes sama eksperimenteerib) ja ka igal päeval kirja panna mis toimumas on. täna on mul teine päev ja olen põnevil! lõik mu viimasest palvest, "ole minu elu vitamiin" :)

hetk

ma armastan vihma

ja elu

ja sõbra rõõmu

ja seebimulle

ja sügavaid silmi

ja väikse lapse siirust ja naljakalt öeldud sõnu

ja kallistusi

ja raagus puid

ja sügislehti

ja oma kodu

ja raamatuid

ja küünlavalgust

ja sooje sõnu

ja jasmiini lõhna
ja koerapoegi

ja erilisi lilli

ja ausaid ja avatud inimesi

ja südameheadust

ja kirju

ja palju palju muud

kingid Jaapanist

täna ulatas vend mulle kahe monitori vahelt rohelise pakikese mis mu silmad särama sai. pakk rohelist teed otse Jaapanist! jap keelsed kirjad teevad mind seest soojaks nagu tee. ja üllatused. ka pisikesed nagu külmkappi jäetud soojad sõnad salvrätikul. mul on neid olnud. ühed mu lemmikumad on tulnudki Jaapanist: punakirjud luik-kured peidetud kirja vahele, volditud japlanna ja need imeimelised paberid! ning jap keele õpsi maiustuste hulgast valitud vetikad, ja armsa inimese seljakotis toodud onigirid. sellistel päevadel on süda suurem kui elu. ja ma olen tänulik. nii väga.

külgboks

enamus ajast olen püüdnud külgboksi vältida (ja ma tean, et neid inimesi on veel). meeldiv on teha oma elu võimalikult mugavaks. hiljuti on mu teele just need jäänud ja mõtlesin end proovile panna. ning Jumal kõnetas mind selle visuaali läbi. ta on teinud spetsiaalselt minu jaoks ühe koha. teiste vahele. enda koha leidmine ja sinna asumine pole just kuigi mugav, sest tuleb avada silmad ja riske võtta. tuleb end oma "gabariidiga" kurssi viia, teada oma võimeid ja piire. aga kui siis oled kohal, siis on hea ja rahu. kuniks Jumal saadab jälle välja, uut kohta otsima.

pühendusega

sa tunned end ära. sina, kellele ma selle kirjutan.

siiani on hämming. "mul on selgust vaja", nagu hiljuti ütles üks tuttav. sa olid kaugel, üsna kaua, aga ikka ilmusid need tuttavad tähed mu postkasti(desse). sain aru, et tahad olla veel sõber, minna metsa ja veele ja.. arvasin, et tahad. ja siis sa tulid. kohtusime. sa tead. kõike tead. hingesugulane, ütlesid muude juttude vahele. ja ma uskusin, mis sa temast rääkisid. sest ma ei oska sõbras kahelda, ka siis, kui ta ütleb, et peagi kohtume. aga kui sa siis läksid, ma tajusin midagi. see, mis sammu sa astusid, tegi mind sõbrana murelikuks. kellelegi oled sa valetanud, väga suurelt. ja ma tõesti loodan, et see olen mina. sinu enda pärast. oh, Jumal, too selgust ja seo kinni lahtised otsad.

2 nädalat

...on veel jäänud selle müstilise numbrini 30. noorus hakkab seljataha jääma. nagu verstapost kus pead vägisi aja maha võtma ja seisatuma ning mõtlema, mis tehtud, mis tegemata. lastetutel naistel hakkab kell kõvemini tiksuma, mõni igatseb taga pooleli jäänud haridusteed, osad pole end veel päriselt leidnud - suht kõigil on midagi hinge peal, mingid täitumata unistused, tegemata teod. number ise mind ei hirmuta, aeg on mind selleks justkui valmis küpsetanud. aga eks sa siis tule, number 30, ega päris valmis pole selleks keegi.

trenn

mind vaevas juba üsna pikalt suuuur väsimus. sõltumata sellest kas mind ootasid kodus disainitööd, muud tegemised või vaba aeg. magasin palju või vähe - ikka väsinud. suvel olin laisk ja võib öelda, et trenni praktselt ei teinud. sõin kõiki pakutud kooke ja komme (neid polnud meil tööl vähe). kogusin väsimust, tükk haaval, päev korraga. õnneks hakkas rühmatrenni hooaeg ja mõtlesin neid proovida. kariibimixiga tegin juba põgusalt kevadel tutvust. lõbus on mõelda, et oma vähesed tantsusammud viimastel aastatel olen teinud trennis musta kuubast pärit treeneriga kes on minust umbes poole pikem. lisaks võtsin zumba  ka ja jõusaali lisan varsti. tahtsin lihtsalt seda öelda, et trenn annab niiiiiii palju uut jõudu ja energiat, teeb mind elusaks ja rõõmsaks, juhhei! :)

Tartus on...

...rohkem aega
...rukkililled
...mitme aasta jagu mälestusi
...sugulased
...ilu ja valu
...joodik kes ütles mulle "laps"
...mõned mu endised koolid
...vanad klaverid ostukeskuses
...lauamängud õelapsega
...lõpukleiditüdruk
...killuke südant
...punane sügis
...üks minu kodu(ne)linn

minu küsimus

Kaarel B. julgustas meid oma eelmise pühapäeva jutluses mõtlema mis küsimus on Jumalal meile tuleval nädalal. mulle jõudis täna kohale, et esmaspäevaste sündmuste valges küsis Jumal minult väga selgelt "kas sa usaldad mind?". oli olukord milles olin juba väga lootusrikas ja päris kindel, et asjad edenevad suurepäraselt - kuni tuli tagasilöök. muidugi oli see ootamatu ja kurvastas. aga siis olin palves Jumala ees ja ütlesin: "olgu, võta. ma tean, et Sa tahad mulle parimat ja ma usaldan Sind". sama õppetund tuleb aina minuni tagasi. tundub, et vaikselt hakkab selgeks saama.

must kuu

Jumal annab
ja Jumal võtab
koguaeg

parim mees

Mel, meil Allikal olnud ameerika misjonär ütles mulle nende lahkumispeol aastaid tagasi, et ma ei lepiks millegi vähemaga kui parim mees minu jaoks. ema aegajalt püüab mind veenda leppima kellegi kesisemaga, et mitte jääda üksi. elu on õpetanud, et kui lepin vähemaga, siis olen ka koos temaga üsna üksi. seepärast olen otsustanud enam mitte vähemaga leppida. kas see võib tähendada, et täitun 30 ja olen ikka veel vallaline? jah. aga see tähendab ka seda, et usaldan Jumala parimat plaani enda jaoks ja tean, et tema on minu kõrval ja minuga koos. sel aastal on Jumal rohkem avama hakanud seda milline on see parim mees minu jaoks. olen põnevil, sest ma tean, et see pole niisama keegi, et end mitte tunda üksi, ka mitte lihtsalt keegi hea ja tubli mees, vaid see mees on suurepärane! kas kõiges täiuslik? kindlasti mitte. aga ilmselgelt on ta parim mees minu jaoks. Jumal teab ja Jumal näeb, ja kui ta mul juba on, siis tutvustan teda teile ka :)

fix you

positivisti tilk tõrva

mõnikord saab mõõt täis. teoorias saad aru, et pole mõtet tuju rikkuda lasta, aga olenemata sellest mõttest ei suuda olla üle. jälle tehti liiga. taaskord valitseb ebaõiglus. püüad emotsiooni alla suruda mõeldes Iiobile - saad aru küll, et saaks oluliselt hullemini, aga tunne jääb. tead, et peaksid olema pigem rõõmus, aga klaas voolab üle. pisarad neelad alla ja mõistad oma inimlikku loomust. ka tugevad on vahel nõrgad. mõtled, et pead veel arenema, seda osa oma inimlikkusest kaotama - õilsa eesmärgi nimel - lasta kõik ebaausused mööda külgi maha voolata. samas sisimas ikka loodad, et oled tubli ja hea. kõigest hoolimata, teistest sõltumata. tahad ja ihkad, et poleks läinud korda, aga ei saa. mitte sellel hetkel.

päev läks looja, jagati rõõmusõnumeid ja juba on parem.

elu läheb edasi. eriti pärast väikest tilka tõrva, oluliselt magusamalt.

teatrist

minu viimased teatrikülastused on olnud täiesti spontaansed ja samavõrd tasuta :) ja üsna iga kord kui teatri satun, mõtlen, miks ma seal nii harva käin. mitte, et mulle kõik viimseni alati meeldiks - on teatreid ja näitlejaid keda ma teadlikult väldin, mõni asi on juba ette selge. aga kui juba lähen, siis olen enamasti sattunud vaatama midagi milles on meeldivat piisavalt. ilmselt lähtuvalt erialast (mõlemist) naudin nii visuaali kui sisu ja sõnaseadmist, ja kui ühest jääb palju puudu ja teine on tasemel, siis võib see mulle ikka väga nauditav olla. ja seda tõden üha uuesti ja uuesti, et mul ei ole alati lihtne öelda spontaansusele jah, isegi, kui see mõte mulle meeldib. 

tibu töölt

tänane

Montrealist

sugulane Imbi tuli oma abikaasaga Torontost külla. Billi nägin viimati ligi 24 aastat tagasi kui olin 5e aastane ja ma isa-emaga 2 kuud nende juures elasin, ma mäletan teda ja seda kuidas ta minuga inglise keeles rääkis ja ma sõnagi aru ei saanud. eile ütles, et mul on lovely french accent nagu inimesel Montrealist. leidsin youtube'ist näite

ammune haiku

üks pisike pai
sirutab sinule käe
otse pea peale

Iisak

ega keegi ju ei sooviks olla Aabrahami asemel andes oma kallis poeg ohvriks, aga ilmselt igaüks meist tahaks mõnikord saada tagasi midagi kallist millest oleme pidanud loobuma.

lugulaul

be still

iluskurb veebruar