tööl

täna tehti pilti. meie olemegi Tammeri kontorirotid.

Miku kihlus

Mu väikevend kihlus 10.01.2010. Muidugi mul on väga hea meel nende üle, sest Miku leidis omale väga meeldiva ja armsa naise! Aga paratamatult närib natuke hinge ka, et 6 aastat noorem vennake jõudis minust ette. Olen justkui hiljaks jäänud. Tean küll, et tobe jutt, aga lihtsalt tunne on selline. Samas tean ka, et 21 aastaselt olin paljuski teine inimene kui täna, ja võimalik, et poleks teadnud milliseid omadusi ma oma mehes otsin. Targem olen nüüd küll, aga mõni lollus oleks tegemata jäänud. Meie pere kuuest lapsest abiellun mina kõige vanemana. Aga mis siis ikka. Palju õnne Mihklile ja Kristile! Rõõmsast südamest!

tühjendades kohvrit

sattusin vaatama üsna juhuslikult filmi "Up in the air". film ise oli nagu hollywood ikka, aga seal räägiti muuseas kohvritest. mis kellelgi kohvris on. alguses käsitleti kohvrit kui asju mida me omame ja hiljem kui kontakte keda me omame. minu kogemus ütleb, et on erinevaid inimesi (ma ei väsi seda kordamast). on neid, kes tahavad oma kohvris hoida alles kõike. nii asju kui inimesi. ja on neid, kelle kohvrid on päris tühjad. on neid, kes hindavad praktilisust ja neid kes peavad kvantiteeti kvaliteedist tähtsamaks. on neid, kes hindavad ennast üle teiste ja on neid kes hindavad teisi enam kui ennast. minu kohver on jäänud viimasel ajal kõhnemaks ja ma tean miks ma seda teen. aga eks igaüks valib ise oma tee.

EMO 18

tervisehädad viisid mind haiglasse kontrolli. minu esimene kogemus haiglas olla patsiendina kogu minu 27 elu-aasta jooksul. või noh, kui ma sündisin, siis olin ju ka haiglas.. perearst andis eile saatekirja Mustamäe Haigla EMO osakonda, et teha mu kõhust kiirkorras ultraheli. veetsin 2-3 h tilgutite all kuni arstid mind analüüsisid. midagi suurt ja hullu pole, lõikusele ei saadetud ja see põletiku vedelikukogum mis mu kehast leiti, kaob ehk peagi antibiootikumide kuuri abiga. üsna stressirohke päev. vähemalt on nüüd haiglas käidud.