meie tiim
Trepikoja bänd (+teemaga silt)
susapusadest üks
kaks kuud on Piibli Päevadest möödas, aga ma pole tihanud sellest siia veel kirjutada. mõtlesin, et on targem lasta ajal suured emotsioonid vaigistada. ma avastasin, et ma olen oma loomingu kaudu väga väga haavatav.ja et mul on võimatu uskuda, et teismelised ei oska mõelda tagajärgedele. ja teistele. ma ei mäleta, et mina kunagi selline oleksin olnud. aga võibolla olen unustanud. ilmselt olen. taaskord tõdesin, et kristlased on lihtsalt inimesed. ei ole paremad, ei eksi vähem. ma nutsin seal. ühel õhtul. ning mõned nädalad hiljem veel üks põnts. vahest torgib. aga ise ma polnud ka ainult hea. ütlesin ka halvasti ja sain süümekad. sama ebatäiuslik. sama halb. kui mitte hullem. sest ma ju teoorias tean, mis on õige, mis vale..
aga kui nüüd rääkida, mis oli minu ülesandeks seal, siis olin spordisaali dekoratsioonide eest vastutaja. esimene suurüritus mul midagi sellist teha. ürituselt käis läbi umbes 600-800 inimest ja toimus Viimsi spordihallis.
tegin sinna:
- 57 patja istumiseks (materjalid ajasin välja Softrendist. suur tänu Marekile!)
- 2 susapusa (sümboliseerimaks sassis suhteid)
- 2x1m lavakujunduse teemaga millele sidusin peale 26 m paela
tegin neid osaliselt tööpäeva õhtutel ja nädalavahetusiti + võtsin ekstra nädal puhkust. ma nautisin seda tööd. sain ise planeerida oma aega. kui tahtsin, magasin kaua, kui tahtsin, toppisin hiliste õhtutundideni patju. ja ma sain midagi ise ära teha oma kätega. millegi nimel, kellegi jaoks. vabatahtlikult.