kolm graatsiat ja pidupidupidu

uduselfie, aga missinaeratus õnnestub meil juba üsna veenvalt. 

suu räägib sellest, millest süda täis on :)

minu soolane

tahtsin taltsutada küünalt

mu magustoit naudib tähelepanu

naeratus meie ettekandjale

ja kui mõni teist veel mõtleb, miks ma end alati teistest erinevana tunnen - tõestus on pildil ;)

õe 35+

õelapsed kutsusid mind ühes endaga oma ema pidupäeva tähistama Fahle maja restorani. meil sai päris palju nalja. alustades sellest, et restorani kõrvalt lauast saime kuulda kõnet. tekkis tunne, nagu oleks nõuka-ajas, punased nelgid laual, läbipaistvad pudelid ka ja muu selline. seal pikas lauas ei olnud juubel, aga sama hästi oleks võinud olla. jutust jäi meelde mh iva, et võidab see, kes lööb kõige rohkem väravaid. kõne oli rahvusvahelisele poola-soome-moldova jalgpalliliidule vms. et siis jah.

 taustal kardin mille tagant tuli hiljem kõhtukõverdav kõne

magustoiduks sõitsime Viru LaMuu jäätisekohvikusse. teel sinna sain kuulda Amanda unenäost oma abiellumise kohta messiboksis, sest mul oli asjaga jube kiire. nii kiire, et vaevu jõudsid külalised kohale tormata. toitu pakkusin ainult 2 kandikutäit, mis oli Mannule pettumus, aga minu jaoks kõlas üsna usutavalt :D aga nagu sellel puhul kombeks, siis mees jäi nägemata. 

õhtu täht Kaili oli võluvalt kaunis nagu alati. kui vanemaks jäämine meid kõiki sellise nooruslikkusega tervitaks, siis miks üldse kurta ja karta. nooruslike vanemate nooruslik tütar. sest olgem ausad, kui võõras inimene peab piltidelt leidma õed (x2), ühe tädi ja ühe ema, siis ei pruugi üldse lihtne olla :)

mis oleks õhtu koos Netu ja ilma selfiede/fotodeta? ilmvõimatu, ma arvan. aga tore on, sest mul ausõna polnud ühtegi taolist Viru keskuse vetsust. nüüd on 2 :)

Apollo raamatupoest leidis Kaili omale mu ühe lemmik eesti artisti Mari esimese plaadi "22" ja mina eelmises postituses mainitud raamatu. täiesti rõõmus õhtu oli. olgu meil igaühel seda rõõmu igas edasises päevas veel rohkesti. naeratused ja naer on defitsiit ainult nii kaua kuni nendega koonerdada. hurraa mu ilusale õele ja tema ilustoredatele tütardele!

südamlik lugu ühest väiksest imest

vahest on just kõige õigem hinnata raamatut tema kaane järgi. eriti siis, kui oled ilma konkreetse põhjuseta sattunud raamatupoodi. kell 21 ostad poest raamatu ja kell 3:55 loed viimase lk (nr 325).  raamatu tagakaanel on kirjas "Ma ei hakka kirjeldama, milline ma välja näen. Ükskõik mida te kujutlete, asi on tegelikult palju hullem." mõni lugu on päris isegi siis, kui ta on väljamõeldis. puudutab vähemalt sama palju kui elu. minu soojad soovitused. sobib üsna igas eas lugejale.

"Üks põhjustest, miks ma juuksed eelmisel aastal pikaks kasvatasin, oli see, et mulle meeldib, kuidas tukk mu silmi varjab: see aitab mul mitte näha asju, mida ma näha ei taha."

sünnipäev täis üllatusi

kui minusugusel sünnipäevafoobikul on nii imeline päev, siis peab seda lihtsalt jagama või endale meenutuseks jätma. päev algas tegelikult justkui eile õhtul, kui sõber enne uinumist helistas, et tal ei tule und, teades, kuidas ma end oma sünnipäeva eel tunnen. ta oleks tahtnud mind üllatama tulla, aga töö ei luba. ütles, et ei saa muud teha, kui mu peale mõelda ja paluda, et Jumal laseb kellelgi teisel mind üllatada - ta palve täitus :) päev algas sellega, et meilikastis ootas kauge maa sõbra tervitus. FB seinale oli pannud teine sõber imeilusa loo https://www.youtube.com/watch?v=JCXUxfDxbX8. see paitas mu hinge (korduvalt). skaibis ootas unetu isa ööõnnitlus. ja see oli alles algus.

postkastis oli kaunis kaart sisuka ja julgustava sõnumiga

edasi viis tee vanemate juurde, et ema kohvikusse hommikusöögile viia (isa ei saanud tulla), sest kui poleks mu armsaid vanemaid, poleks ka mind

emake kinkis mulle rohkem, kui oleksin osanud oodata, s.h. Tokyo kausi. isa kinkis võimaluse ise meelepärane kink valida :)

peale kohvikut käisime mu lemmik kinos

siis tahtis ema oma lemmikpoest läbi astuda ja minu üllatuseks on mu vanus juba seal maal, et leidsin ka omale prouade poest ühe meelepärase eseme. mis aga kodus eriliselt pilku köitis, oli sõna, mis tuletas meelde, et Jumal kõnetab vahest päris üllatavates kohtades, ka järjekordse musta kleidi sees.

koerad said täna 13448 sammu jalutatud

ja päikest, nagu mitmed teist mulle soovisid, oli täna nii palju, et isegi varjulises paigas vanemate lillepeenras polnud sellest pääsu. taust on teadlik valik

mul on üks teise linna sõber kes mind aegajalt smartpostiga üllatab. täna ka. kohe näha, et panustas 100% mulle mõeldes :) mu suu sai kõrvuni

pakis oli selline kaart

ja täiuslik karp

 täis imeilusat ja oi oi kui head!

siis viis õde meid emaga linna. kohtusime rongis. viru tänaval saime ülesande valida omale roosid. minu omad on keskmised roosad roheka äärega. et õde lilledeta ei jääks, üllatas ema teda ka võrdsuse mõttes. me sündisime üle päeva (ja aastate) 16, 18, 20

õhtustasime raeplatsis Maikrahv restoranis, õe kink meile. maitses hea

oma kalli emaga

roose kogunes veel järgmistel päevadel juurde :) ilus nagu pruutkimp

vennanaise kätetöö

kaunis kaart kogudusest

palju oli veel lisaks seda, mille kohta fotod puuduvad. mõne pereliikme kallistused, 3 telefonikõnet, kahe sõbra kohtumisesoov, smsid ja kõik need FB postitused! olen nii tänulik, et võtsite hetke, et mulle täna mõelda. tõite mu päeva palju rõõmu.