orav rattas

umbkaudu gümnaasiumi lõpuklassis taipasin ära, et olen lihtsalt üks orav inimkonna käimalükatud rattas. see ei olnud hea tunne. täna tunnen end jälle.. 14 h kodust eemal iga päev tundub väsitav. 7.30 tööle, 21.30 koolist koju. põhimõtteliselt olen eluga rahul, aga kui vaadata seda kooli- ja kodutööde hulka, füüsilist väsimust ja vähest uneaega, siis vahest tahaks lihtsalt rattalt maha astuda ja olla. varsti saab. jõulud on selleks, et hingata.

"Jah, kujutage ette, ta on veel vanas eas hakanud edasi õppima," ütles Juulius.
.....
"Aga kas see ongi nii hilja?" küsis Anna. "Kes meie inimestest saab üldse oma hariduse normaalsel teel? Ei jää muud üle, kui tuleb püüda pikemal ja vaevasemal teel, aga püüda tuleb, kui inimene ennast tunneb kutsutud olevat".
"Kuule nüüd!" ütles Emmi. "See tuleb sellest, kui inimesel ei ole naist ega lapsi."

tsitaadi lõpp.
(Karl Ristikivi "Rohuaed", Pegasus 2008, lk 195)

blush

tühi kumm. abipalve. lumeleopard. ja sünnipäeva unustus. jõulu pärast tüli ka. aga ikka ei saa öelda, et halb päev oleks.