19. okt 2009

27

sünnipäev on tore päev!
hommik algas nii nagu oodata oli. avasin silmad ja kõik oli nii nagu muudel päevadel. AGA! varsti hakkasid esimesed smsid tulema. tööl oli traditsiooniline. Aare 3 roosi ja kolleegide kimp, firma kingid ja käepigistused. kuna tööd ei olnud, sain rahulikul päev läbi lugeda õnnitlusi, tänada ja päeva nautida. peale tööd tuli Kaili külla väga ilusa lill-puuga ja peale teda tegid üllatusvisiidi Miku, Kristi ja Välk koos järjekordse kauni potilille ja kinder surprise´iga. nii nii hea meel oli neid näha :) siis juba võtsin suuna bussiga linna poole, et Dagnega veeta õhtu kreeka restoranis Artemis. oli palav, aga hea. edasi läksime C`est La Vie´sse väiksele veinile ja sünnipäevakoogile. meiega liitus Melita sooja kallistuse ja andeka kingiga. meeldivad õed! koju viis Pita takso :) Minu päev oli jõudnud öösse. laupäeval toimetasin kodus, nautisin sünnipäeva päevitust solaariumis ja õhtul võtsin vastu Pireti, Kristeli ja Kaire. järjekordne meeldiv naistekas armsate kingitustega! pühapäev oli Audentese saalis Allika 105. aastapäev. Laulis Oleviste ülistuskoor (sai ülistust kaasa laulda!), jutlustas Meego ja tervitama oli tulnud teiste seas ka Kristiine linnaosavanem Mihhail Korb. Olgugi, et eesti keelt annaks tal veel lihvida, siis sõnum oli südamlik. Armastusest ja hoolimisest. Kogu teenistus oli samast sõnumist kantud tegelikult. Südantsoojendav ja samas ka väljakutseid esitav. Dagne kutsus Bärensonide juurde külla. Olin külaline kes ei oska õigel ajal lahkuda ja jäin sinna päris õhtuni kuni viisin Dagne 21sele laevale. Külalislahke pere ja nii soe. Vaadates nende peret ja kuidas nad Pita & Bööma laste ümber kõik koos toimetavad, oli nii armas. Sain väikest 5´e kuust Saarat süles hoida ja Hugo autoparklale seinaks olla. ka mina igatsen omale päris oma perekonda. just sellist kodusooja.

15. okt 2009

viimane 26

täna tegin papist lambi.
93% õnnelik. just nii. ja see ülejäänud 7 tuleb jõuludeks, kui mitte varem.
nüüd ma tean.
olen selles päris kindel.

14. okt 2009

sünnipäev

...on ülehomme.
aga mul on viimastel aastatel oma sünnipäevadega issue. alates sellest ajast kui ma üksi elan tegelikult. lapsepõlves tegi selle päeva eriliseks see, et pere laulis hommikul üles ja ema oli tordi või koogi teinud ja köögilaua pidulikult katnud. sünnipäevad olid need päevad kui pere sõi koos hommikust. erilis-ilus! soe tunne on jäänud sellest sisse. aga üksi elades on need sellepärast kuidagi eriti külmad ja nukrad. avades sünnipäevahommikul silmad, vaadates toas ringi, tundub, nagu midagi oleks valesti. aga eks ma püüan sellesse täiskasvanulikult suhtuda :) ei, ma ei oota, et te tuleks mind sünnipäeva hommikul üleslaulma, ma lihtsalt räägin, miks alati ei ole tore üksi elada.
muidugi pole mul olnud elus ühtegi üdini kurba sünnipäeva. päevapeale läheb tuju alati rõõmsamaks, sest ikka on inimesi, kes selle päeva oma heade soovide ja kohalolekuga rõõmsaks teevad :) nt seekord plaanin minna Dagnega õhtusöögile Kreeka restorani ja ma tean, et meil saab olema järjekordselt tore aeg. nii et on, mida oodata :)

3. okt 2009

Lola

ma vahest kirjutan välja nimesid mis mingi hetk sümpatiseerivad väga. selle nädala alguses kirjutasin Lola. aga juhtus nii, et täna üllatuslikult tuli üks pisike Lola mulle külla. imearmas väike. nii on ennegi korduvalt juhtunud, et saan mingi uue mõtte ja siis mõned päevad või nädalad hiljem leian selle kuskilt reaalsel kujul. natuke imelik on, aga mis teha..
tänasest algab elu voodiga. suur tänu Hertyle ja tema sõbrale Kristjan B'le abi eest!