õhus on jälle gay-teema ja tulised pooldajad ja vastased lennutavad vihaseid nooli (neid jagub ka nende pihta kes kumbagi leeri ei kuulu). minu peas vasardab küsimus WWJD ja olen natuke nõutu.
mis mind asja juures segab on mees+naine abielu ülistamine - üldiselt ja laiahaardeliselt kõiki hõlmavalt. ideaalis jah, abielu on õilis ja hea ja kõik need teised ilusad sõnad, aga elu minu ümber näitab ka palju muud. üha enam kuulen lugusid petmistest lähemalt ja kaugemalt kui iialgi oleks soovinud. tunnen mõnikord pärast vastavasisulisi paljastusi end justkui sopaga üle kallatud. ma ei taha sellest teada, sest ma tahan, et seda poleks kuskil, mitte kellelgi. ma olen idealist-perfektsionist (naiivitar sealjuures mitte). ja aru ma ei saa mille poolest on paremad katkised pered kus oma kõrvalhüpetest kelgitakse (kasvõi juuksurile). milleks?!
äng on suur.
armastus väike.
miks me ülistame inimest?
