30. nov 2010

Mari Pokinen

tüdruk nagu nimigi, korraga lihtne ja eriline.
eile laulis Hobuveskis.
väga hästi laulis. väga hästi mängis. väga andekas on.
tema laulusõnades on värskust.
just seda mis mulle meeldib.
kuulen tuttavaid sõnu, aga edasist ei aima.
nagu mõni täiesti uudne euroopa film.
tohutukaugel hollywoodist.
nii et ei puutugi.
aga viib kaugele ära ja soojendab südant.
üdini aus.
veidi kohmetu, aga siiras.
ootaksin lisaks ka raamatuid.
midagi sellist, mida ise tahaks osata, aga ei oska.
kord keegigi kelle millegi kõrval tunnen end liiga tavalisena.
hammustab tüki ja paneb uue asemel.
minu seest ja minu sees.
vot selline tüdruk.
ise alles 22.

13. nov 2010

update

nädalavahetusiti ma purunen kildudeks ikka veel...