risk

"Kui sa ei riski mitte millegagi, siis sa riskid kõigega"
/Ago Lilleorg oma jutluses
(kuulsin R7'st veebruaris)

vaikuse hääl

vanim õde kinkis oma perega mulle raamatu. ühe meie tuntud muusiku sulest. pühenduse kirjutas mh sõnadega "Me teame, et sa armastad vaikust." ja neil on õigus.

endale mitte omaselt võtsin seekord värvipliiatsi ja tõmbasin siniseid jooni oma uude raamatusse, tundus, et erandlikult passib. ja need laused, mis said joone, toon ära just siin. olgu veel öeldud, et mõned mõtted on ka minu mõeldud mõtted, juba varasemast, aga ehk vaikuse armastajad eksivadki vahest samadele radadele. 

• Kui tahame midagi saada, peame millestki loobuma.
• Vaikus võib su vaimu toita.
• Terve vaimuga inimene ei suuda loodusesse prahti maha visata.
• Üksildustunne tähendab vajadust iseendaga kokku saada, mitte teistega.
• Elu on liiga väärtuslik, et klammerduda valede asjade külge. Rõõmu puudumisega tunned vale asja ära.
• Õnn tuleb koos millestki loobumisega.
• Kui sa ei ole õnnelik praegu, siis ei ole sa seda kunagi.
• Kas saab armastada tuult?
• Sa seisad paigal ja lämbud palavusest. Ja ootad nii väga tuult. Armastusega on vist samamoodi. Kui sul teda ei ole, siis on mõistlik oodata.
• Armastuse puudumine on nagu tuulevaikus. Õige armastus paneb tuuled puhuma.
• Mina pesen oma südant niimoodi, et ma ei korda oma vigu ja ei kanna neid endaga kaasas. Viskan minema.
• Ainult väga kallid inimesed saavad väga haiget teha.
• Kuidas tunda ära oma inimest?
• Elama peaks nii, et sul oleks teistele midagi anda.
• Õige armastus ei vii hingerahu, vaid toob selle.
• Ainult siis on kerge surra, kui sa väga armastad elu.
• Hingerahu on surivoodil parim kaaslane. Ja selleks tuleb juba varakult hakata elu jooksul vastu võtma otsuseid, mis toovad sulle hingerahu, kui sul seda ükskord väga vaja on.

/Jaan Tätte "Vaikuse hääl", kirjastus Pilgrim, 2014.

kolm graatsiat ja pidupidupidu

uduselfie, aga missinaeratus õnnestub meil juba üsna veenvalt. 

suu räägib sellest, millest süda täis on :)

minu soolane

tahtsin taltsutada küünalt

mu magustoit naudib tähelepanu

naeratus meie ettekandjale

ja kui mõni teist veel mõtleb, miks ma end alati teistest erinevana tunnen - tõestus on pildil ;)

õe 35+

õelapsed kutsusid mind ühes endaga oma ema pidupäeva tähistama Fahle maja restorani. meil sai päris palju nalja. alustades sellest, et restorani kõrvalt lauast saime kuulda kõnet. tekkis tunne, nagu oleks nõuka-ajas, punased nelgid laual, läbipaistvad pudelid ka ja muu selline. seal pikas lauas ei olnud juubel, aga sama hästi oleks võinud olla. jutust jäi meelde mh iva, et võidab see, kes lööb kõige rohkem väravaid. kõne oli rahvusvahelisele poola-soome-moldova jalgpalliliidule vms. et siis jah.

 taustal kardin mille tagant tuli hiljem kõhtukõverdav kõne

magustoiduks sõitsime Viru LaMuu jäätisekohvikusse. teel sinna sain kuulda Amanda unenäost oma abiellumise kohta messiboksis, sest mul oli asjaga jube kiire. nii kiire, et vaevu jõudsid külalised kohale tormata. toitu pakkusin ainult 2 kandikutäit, mis oli Mannule pettumus, aga minu jaoks kõlas üsna usutavalt :D aga nagu sellel puhul kombeks, siis mees jäi nägemata. 

õhtu täht Kaili oli võluvalt kaunis nagu alati. kui vanemaks jäämine meid kõiki sellise nooruslikkusega tervitaks, siis miks üldse kurta ja karta. nooruslike vanemate nooruslik tütar. sest olgem ausad, kui võõras inimene peab piltidelt leidma õed (x2), ühe tädi ja ühe ema, siis ei pruugi üldse lihtne olla :)

mis oleks õhtu koos Netu ja ilma selfiede/fotodeta? ilmvõimatu, ma arvan. aga tore on, sest mul ausõna polnud ühtegi taolist Viru keskuse vetsust. nüüd on 2 :)

Apollo raamatupoest leidis Kaili omale mu ühe lemmik eesti artisti Mari esimese plaadi "22" ja mina eelmises postituses mainitud raamatu. täiesti rõõmus õhtu oli. olgu meil igaühel seda rõõmu igas edasises päevas veel rohkesti. naeratused ja naer on defitsiit ainult nii kaua kuni nendega koonerdada. hurraa mu ilusale õele ja tema ilustoredatele tütardele!

südamlik lugu ühest väiksest imest

vahest on just kõige õigem hinnata raamatut tema kaane järgi. eriti siis, kui oled ilma konkreetse põhjuseta sattunud raamatupoodi. kell 21 ostad poest raamatu ja kell 3:55 loed viimase lk (nr 325).  raamatu tagakaanel on kirjas "Ma ei hakka kirjeldama, milline ma välja näen. Ükskõik mida te kujutlete, asi on tegelikult palju hullem." mõni lugu on päris isegi siis, kui ta on väljamõeldis. puudutab vähemalt sama palju kui elu. minu soojad soovitused. sobib üsna igas eas lugejale.

"Üks põhjustest, miks ma juuksed eelmisel aastal pikaks kasvatasin, oli see, et mulle meeldib, kuidas tukk mu silmi varjab: see aitab mul mitte näha asju, mida ma näha ei taha."

sünnipäev täis üllatusi

kui minusugusel sünnipäevafoobikul on nii imeline päev, siis peab seda lihtsalt jagama või endale meenutuseks jätma. päev algas tegelikult justkui eile õhtul, kui sõber enne uinumist helistas, et tal ei tule und, teades, kuidas ma end oma sünnipäeva eel tunnen. ta oleks tahtnud mind üllatama tulla, aga töö ei luba. ütles, et ei saa muud teha, kui mu peale mõelda ja paluda, et Jumal laseb kellelgi teisel mind üllatada - ta palve täitus :) päev algas sellega, et meilikastis ootas kauge maa sõbra tervitus. FB seinale oli pannud teine sõber imeilusa loo https://www.youtube.com/watch?v=JCXUxfDxbX8. see paitas mu hinge (korduvalt). skaibis ootas unetu isa ööõnnitlus. ja see oli alles algus.

postkastis oli kaunis kaart sisuka ja julgustava sõnumiga

edasi viis tee vanemate juurde, et ema kohvikusse hommikusöögile viia (isa ei saanud tulla), sest kui poleks mu armsaid vanemaid, poleks ka mind

emake kinkis mulle rohkem, kui oleksin osanud oodata, s.h. Tokyo kausi. isa kinkis võimaluse ise meelepärane kink valida :)

peale kohvikut käisime mu lemmik kinos

siis tahtis ema oma lemmikpoest läbi astuda ja minu üllatuseks on mu vanus juba seal maal, et leidsin ka omale prouade poest ühe meelepärase eseme. mis aga kodus eriliselt pilku köitis, oli sõna, mis tuletas meelde, et Jumal kõnetab vahest päris üllatavates kohtades, ka järjekordse musta kleidi sees.

koerad said täna 13448 sammu jalutatud

ja päikest, nagu mitmed teist mulle soovisid, oli täna nii palju, et isegi varjulises paigas vanemate lillepeenras polnud sellest pääsu. taust on teadlik valik

mul on üks teise linna sõber kes mind aegajalt smartpostiga üllatab. täna ka. kohe näha, et panustas 100% mulle mõeldes :) mu suu sai kõrvuni

pakis oli selline kaart

ja täiuslik karp

 täis imeilusat ja oi oi kui head!

siis viis õde meid emaga linna. kohtusime rongis. viru tänaval saime ülesande valida omale roosid. minu omad on keskmised roosad roheka äärega. et õde lilledeta ei jääks, üllatas ema teda ka võrdsuse mõttes. me sündisime üle päeva (ja aastate) 16, 18, 20

õhtustasime raeplatsis Maikrahv restoranis, õe kink meile. maitses hea

oma kalli emaga

roose kogunes veel järgmistel päevadel juurde :) ilus nagu pruutkimp

vennanaise kätetöö

kaunis kaart kogudusest

palju oli veel lisaks seda, mille kohta fotod puuduvad. mõne pereliikme kallistused, 3 telefonikõnet, kahe sõbra kohtumisesoov, smsid ja kõik need FB postitused! olen nii tänulik, et võtsite hetke, et mulle täna mõelda. tõite mu päeva palju rõõmu.

elu nagu Piiblis

"Vana testament kirjutab ette kolossaalse hulga surmanuhtlusi. / Hukata võidakse muu hulgas ka abielurikkumise, jumalateotuse, sabati rikkumise, valevandumise, intsesti, zoofiilia ja nõiduse eest. Mässuline poeg võib saada surma mõistetud. Nagu ka poeg, kes on parandamatu joodik ja õgard. Kividega surnuksloopimine on vanas testamendis levinuim karistusmeetod. Sellest järeldan ma, et peaksin kividega pildumist vähemalt proovima. Ent kuidas? / Piibel ei täpsusta kivide suurust. Seega... kruusakivid. / Paar päeva tagasi korjasin Central Parkis peotäie väikseid valgeid kivikesi ja toppisin need püksitaskusse. Nüüd on mul ainsa asjana vaja veel otsida ohvrid."

tõesti huvitav ja kohati ka humoorikas lugemine. see oli ühe mittekristlasest ajakirjaniku aastane eksperiment elada võimalikult Piibli seaduste järgi. mind üllatas kui tõsiselt ta sellesse sukeldus - uuris mitmeid erinevaid Piiblitõlkeid ja kristlikku kirjandust. tema usuteemaline "raamatukogu" kujunes aastaga vist isegi suuremaks kui minu oma. (kuigi eks ma olen enda oma kilekottide kaupa edasi ka andnud..) aga jah, see ind oli imekspandav ja seda polegi nii lihtne kõikjalt leida. uut testamenti puudutas ta väga põgusalt, sellest on kahju, aga eks suurem osa reegleid jääb just VT poole peale ja kuna ta juurte järgi on mingit pidi juut, siis ei saa seda valikut talle pahaks panna. aga jah, raamatut julgen vägagi soovitada, hariv, mõtlemapanev ja meelelahutuslik korraga. ja kui jätta välja tõlkija, toimetaja ja kirjastaja vead, siis arvan, et te ei pea selles raamatus sugugi pettuma.  

tomatipasta

tõin Jaapanist ja nüüd proovisin. maitses hõrk. kui meil siin poes oleks (kes teab, äkki ongi?), siis ostaksin kindlasti veel. pealegi oli see kõige ilusamat värvi pasta mis ma söönud olen. rohelise tee pastat tõin ka, aga selle kinkisin ära. 

MF kingitus

osalesin 10 trenni kampaanias. tuli käia kuu jooksul 3 x cardio, 3 x body & mind ja 3 x strength + 1 x vabalt valitud trennis. valida oli kolme kingituse vahel. ma valisin selle ms on pildilt näha. plätud ja rätik kuluvad trennis ära, aga seda isostari peale trenni süüa oli kuidagi süüdlaskik. seal oli nii palju piimašokolaadi (või sellelaadset asja). tekkis tunne, et mitme trenni kulutatud kalorid tulevad hetkega tagasi. samas ega ma magusat praegu ei väldi, aga see kuidagi jah.. oli natuke liiga (raske ja nätske) dumle. muidu hurraa, et esimene säärane kampaania sai edukalt läbitud.

KUMU

viimati käisin KUMUs siis kui ma veel EKAs õppisin, ehk juba liiga kaua tagasi. mõtlesin, et kui ma juba Kadriorus olen, siis oleks paslik ka sealt läbi astuda ja ammutada endasse inspiratsiooni. leidsin seekord sealt 3 uut lemmikut. maalikunstis meeldib mulle tegelikult kõige rohkem abstrakstionism ja popkunst ja ühtteis loomingulist veel. fotorealism ja liigsed jäljendamise püüdlused jätavad mu meelest mängulisema poolse kunstist paljuski kõrvale. jah, võib olla andekas jäljendaja, aga tänapäeval kui on fotoaparaadid jms, siis tundub see liiga suur ajaraisk :) aga et siis maalikunstis avastasin Nikolai Kummitsa tööd. netist ei suutnud praegu üle ühe näite leida. tegelikkuses oli tal mitmeid väga ilusa maheda värvigammaga töid mis võlusid oma lihtsuses ja ilus. kuidagi selline pehme ja voolav ja samas arusaadav (nagu õrn paitus).

alumises suures saalis olid Raul Meele tööd. see mees on tüpograafia geenius! mida kõike ta suutis luua juba vanasti, ainuüksi trükimasinaga - imetlusväärne! ja tal on väga hea kompositsioonitaju. et selliseid töid teha, nagu tema teeb, peab olema väga korrektne ja kannatlik. vähemalt pidi olema varem, et kesiste vahenditega selliste tulemusteni jõuda. netist jälle väga pilte valida polnud, aga väike näide siiski.

kolmas lemmik oli lätlane Visvaldis Ziedinš

kaalusin Rauli ja Visvaldise raamatu ostmist, aga veel ei ostnud, samas kripeldab sees, sest tõesti nende tööd on edaspidigi vaatamist väärt. ühes on julgust ja lusti ja seda ruumilisust mina ma nii naudin ja teises on see meeletu täpsus ja ilumeel ja kompa. ma vist ei öelnud, et Raul on oma hariduse saanud hoopis energeetika erialal TTÜs.

ja siit veel paar tööd. tegijate nimed unustasin ära, aga need meeldisid mulle ka päris palju.

Kadriorus

eile peale kino otsustasin minna Kadriorgu jalutama. oli parajalt soe ilus vihmane ilm ja ma olin varustatud roosa vihmavarju, kummikute ja mantliga. see oli parim ilm seal jalutamiseks, sest sain olla praktselt üksinduses oma mõtetega. nägin tiigi ääres veel ainult kahte last, siis tänaval mõnda vihma eest ära jooksvat täiskasvanut ja üht aednikku jaapani aias. ma siiani ei arva, et see oleks piisavalt jaapanipärane aed, aga omamoodi mõnus on seal sellest hoolimata.

selle nädala filmid

olen sellel nädalal käinud 3x kinos ja kõik olid omamoodi head. 

alustuseks "The Fault in Our Stars". kuidagi eriliselt südamesse lähevad mulle need ekraniseeringud vähihaigetest. nende mõtetest, unistustest ja elamata jäänud eludest. see tõesti meeldis mulle ja ilma pisarateta ei saanud. http://www.imdb.com/title/tt2582846/

teiseks "Fading Gigolo". seda filmi veenis mind vaatama trailer ja eelkõige see, et Woody Allen on seal üks peaosatäitja. mulle meeldib tema veider aeglus ja imelikkus. ta on kõike muud kui tavaline ja see paelub. selles loos oli ka ootamatult palju sügavust ja üks juudi naise lugu kes oli kaotanud oma rabist abikaasa ja elan nüüd üksi oma kuue lapsega juudikogukonnas valvsate pilkude all.   http://www.imdb.com/title/tt2258345/

ja kolmandaks "A Long Way Down". oletasin, et see on pigem komöödia, aga see üllatas mind oma tõsiduse ja sügavusega mis ju mulle vägagi meeltmööda on. jälle üks väga hea film. 

http://www.imdb.com/title/tt0458413/