aastaring

ühel neist päevadest saab ring täis - päev püüab päeva. üksi olemise paratamatus ja võimalus. midagi suurt pidi saama olematuks. veel ei tea, millal saan valmis, keegi teine teab. 

täna lugesin Õp 19:20 Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem! 21 Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.

ja nii ongi.

sirutan tiivad ja liuglen
ringist välja

vaba kui lind

pehmuse sees

õhku on palju hingata

teadmata ajaks

lemmik-inimesed

ma kohtan harva inimesi keda tahaks sõbraks. neis on mõtteid, sümpaatsust, sügavust, loomingulisust ja headust ning üht-teist veel - koos või eraldi. praegugi olen ootel. ette ei tea. on tüdrukud ja on poisid. reaalsus osalt erineb. kui saakski valida, siis olekski nii, et sõpradest tuntaks ka mind. tükikesi kindlasti.

tsensuur

alustasin päevikupidamist varateismelisena. tundus salajane - ainult mina ja päevik. minu mõtted ja ei kedagi teist. kuniks aastaid mitu tagasi kuulsin tuttavalt kuidas nad perega oma vanaema päevikuid lugesid. mina polnud sellega arvestanud. sellest ajast alates jätsin palju kirjutamata. enam polnud mina ja päevik, nüüd olid päevik ja maailm. pigem kroonika kui emotsioonid. see kammitses. siiani pole sellest üle. elu õpetas, et igal öeldud sõnal võib olla kellegi jaoks kaal, uskumatult palju suurem kui kunagi olen sellele andnud. tean, et hirmus elamise tõttu võivad jääda paljud ilusad asjad sündimata, aga mõni sünd võtab rohkem aega ja mõni jääbki tulemata. ka blogi on läbinud harvendamise - enda ja teiste pärast. miski kustub ja teeb ruumi uuele. nii et kui ma siin vaikin, siis tegelikult pulbitseb mus ikkagi elu. valitud saavad osa tahes-tahtmata, sellest, mis on määratud kaduma.