meie esimesed seebid

kes oleks arvanud, et ma leian omale mehe kellega koos seepe ja küünlaid teha?! aga leidsin! kahjuks tuli aga selleks Ameerikasse kolida. näis, millal ma selle maaga sõbraks saan. veel on pikk maa minna... mõned asjad on siin siiski head ka. nagu nt hobipoed. need on siin suured ja sealt leiab meisterdamiseks pea kõike. torditegemisest seebitegemiseni välja, kuigi meie seebitegemise tooraine tuli netist - oli odavam. eeterlikud õlid olid juba kodus kapis ootamas.

isetehtud küünlad

mees leidis lihtsa viisi kuidas vegetable shortening'ist (taimsest rasvast?) küünlaid teha. vaja oli veel puuvillanööri tahiks ja mutrit selle raskuseks. värvi sai lisada sulatatud rasvakriitidega. neid teha oli lihtne, aga kippusid kustuma ja ei töötanud eriti hästi, kuigi välja nägid nagu päris. tellisime päris küünlatahid. ikka polnud abi. siis katsetasime uusi võimalusi. segasime parafiniga ja mõned neist töötavad nüüd paremini. proovisime ka parafini ja sojarasva küünlaid eraldi. parafin põleb hästi, aga pole looduslik. soja põleb hästi kui pole rasvakriiti värviks lisatud. ilmselt meie katsetused jätkuvad.

küünlad on üsna kallid, ja kui lisaks soodsamale hinnale saab ka tegemise rõõmu, siis on ju lausa lust.

aeg kududa

ma ei tea miks, aga neil lastel siin polnud salle. sain ämmalt käsitööpoe kinkekaardi jõuludeks ja tegin neile sallid. väga eestlaslik vist, sisustada oma aega kudumisega.

kuna juba kudumiseks läks, siis võtsin plaaniks teha mehele villased sokid, tal on alatasa külm ja talle meeldivad villased sokid peaaegu sama palju kui saun. oletan, et see on saksa ja tšehhi veri temas. ma olin elus varem kudunud vähem kui 1 paar sokke, põhikoolis, trotsist jätsin lõpetamata, sest klassiõde bibi võis piirduda ainult ühe sokiga ja ma lunisin omale sama normi välja, seega tegin 1 ja kolmveerand sokki. päris jabur. mulle tegelikult meeldib kududa. mehe sokid sain valmis, tulid natuke laiad, ma proovilappi ei teinud ja ega netiinfo põhjal pole need numbrid kuigi usutavad. lõng, vardad ja jalalaius on ju erinevad. need sokid, mis endale tegin (pildil), tulid juba päris head. nüüd vaja veel poest lõnga juurde tuua ja mehele uued triibulised kududa. tegin tempoga 1 sall ja 1 sokk päevas ja ikka jõudis veel muid asju ka teha. aa.. ja parajad sokid sain kui erinevaid õpetusi ja oma loogikat kombineerisin. ükski netist leitud õpetus poleks päriselt sobinud.

tulekahju

ühel hommikul ärkasin selle peale, et õues mees ja naine rääkisid valjult või vaidlesid, me koer hakkas haukuma. peretülid jms on siin tänaval üsna tavaline, olgugi, et elan selle linna kohta üsna ok kandis - n.ö. haigla linnaosas. haiglad on mõne minuti kaugusel jalutada ja aegajalt tiirutab siin politsei, et kõigel silma peal hoida. selle 6,5 kuu jooksul mis ma siin olen olnud on meie tänavajupis olnud korduvalt kiirabid, politseid, tuletõrjeautod. rohkem kui aasta tagasi toimus meie ületee majas kolmikmõrv. endine boyfiend lasi maha oma exi ja tema uue boyfriendi ja seejärel võttis endalt elu. veidi enne kui siia tulin ümbritsesid politsei eriüksused meie lähinaabruses olevat maja. ruuporitega ütlesid, et me teame, et sa siin oled. aga et siis jah, minu siin olles on ka toimunud asju, aga ma ei tea täpselt mis. viimane kord kui naabrinaabrite juures pärast valjuhäälset tüli poiltsei käis, anti maja rendile, järelikult viidi nad kuhugi või läksid nad kuhugi. hmnjah. aga et siis tulekahjust. me pole täpselt aru saanud kes seal majas elavad. pidevalt mingi rahvas tuleb ja läheb. sügisel oli seal üks väga valjuhäälne mees kes oma pojaga (?) tüütult valjusti ja väga nõmedalt suhtles, aga neid inimesi oli seal veel, teadmata arv. kohale tuli kolm tuletõrjeautot, politseid, kiirabi ja tuli saadi kontrolli alla. või siis toss. leeke ma ei näinud, ega vigastatuid. akna- ja ukseavad löödi paari järgneva päeva jooksul puulippidega üle. kui tuletõrjeautod alles maja ees, tuli punane rist ja jättis igale uksele kirja, et tuli pakkuma tasuta suitsuandurite paigaldust, aga ei saanud meid kätte. ma olin kodus. nad isegi ei koputanud, uksekellast rääkimata. 

karbitoit

söögitegemine on siin usas tehtud väga lihtsaks. põhimõtteliselt saab osta üsna mida iganes kas poolvalmiskujul või pakendatult selgete juhtnööridega mida kuidas teha. iseasi, kui palju säilitusaineid ja mida kõike veel sealt kaasa saab.

näide küpsistest. avad paki, tõstad valmis vormitud küpsised kirjelduse järgi pannile ja voila! neid on siin veel mitmesuguseid. saab osta ka tuubis nii, et ise tuleb sektorid lõigata, aga see on ka kogu vaev (lisaks taimeri järgi küpsetamisele).

makaronid juustuga! pakis on kilekott makaronidega ja pakk "juustu"pulbrit. piim ja või tuleb lisada. huvitav, kas keegi siin ise ka juustumakarone teeb, päris juustust? ma korra tegin, aga näost oli näha, et pakiomad lähevad paremini, ilmselt oma piim+või mahlasuse pärast.