kõik algab teemast mis siiani väga konkreetselt esile kerkib. kogu ülejäänud aja olen avatud sellega seotud mõttekildudele. mõned neist tulevad loetud raamatutest, nähtud filmidest, raadiost, muidugi Piiblist, enda ja teiste eludest, täiesti ootamatutest ahhaa hetkedest. kuna mu teemad on siiani üsna ebatavalised, vähemalt enda meelest, siis on Jumal pidanud neid mulle korduvalt üle kinnitama, et jah, just sellest tuleb seekord rääkida. see võib kõlada jaburalt (kui sa pole usklik), aga nii see on. nt sel pühapäeval räägin unistustest. ma pole kunagi kuulnud ühtegi jutlust sel teemal ja siis pidasin eneses aru, et kas on ikka sobilik sellest jutlustada. esimeseks kinnituseks olid raadio 7'st kuuldud unistuste teemalised päevasõnad, siis Väike Maja Preeriast nähtud osad, ja et kõik ikka päris selge oleks, kasutas Bööma eelmise pühapäeva jutluses korduvalt sõna "unistus". Jumal on sarnaselt mind siiani kinnitanud iga teemaga (tänaseks on neid kokku 7). ja ma ei suuda ära imestada kuidas Ta iga kord mind nii imeliselt on valmis veenma.
aga et siis jah, mõttes on teema, kirjutan jooksvalt nädalate/kuude jooksul tekkinud mõtteid/märksõnu paberilehtedele/arvutifaili ja mingi hetk hakkan neid arvutis kokku kirjutama. esialgu järjest nii nagu mõtted ja paberid kätte satuvad. alles pärast hakkan neid nagu puzzletükke ringi tõstma ja nende järjestuses loogikat looma. kuigi ma siiamaani ei suuda uskuda, et mina, väike imelik tüdruk, jutlustan, siis pean tunnistama, et ma absoluutselt naudin kogu protsessi, oma esinemishirmust hoolimata. nagu teeks õiget asja. samas olen Jumalale korduvalt öelnud, et teen seda ainult seni kuni Tema mind selles kasutada saab ja soovib.
