ma olen nii tänulik oma sõpradele, kes on mind endale külla kutsunud või minuga aega veetnud. see annab jälle uut energiat kodus edasi tiksuda. mul vahest tulevad rahutuse perioodid, kus tahaks käia väljas, külas ja ahmida endasse uut. see annab üllatavalt palju seletamatut energiat ja uusi mõtteid. üldiselt ma olen väga kodulembene ja tulen üksindusega hästi toime, aga vahel on tõesti muud ka vaja. viimaste päevade special thanks goes to Cuba, Aliz ja Londiste! Piret, Dagne ja Stella peavad ka mainitud saama :)

täna tundsin õues värskete herneste lõhna. aga ainult korraks. ostsin hularõnga ja käisin jooksmas. Cubaga hängisin ka. töötu on hea olla (kui te veel ei tea). super, et on nii palju vaba aega ja võimalus teha asju, mis tõeliselt huvi pakuvad. joonistan, loen, käin kinos, harva tööintervjuudel, Prantsusmaal ja sõidutundides. kui raha ka juurde tuleks, siis ma elaks nii veel mõne aja vabalt :) Pariisi kohta tahtsin öelda seda, et seal pole üldse barettidega naisi kes raamat käes Eifeli all istuvad või filtriga sigareti mehi ja kõik pole üldsegi must-valge. homosid on. Notre Dame on. inimesed jooksevad kesklinnas dressides. seal oli vähe, mis mulle meeldis. aga Albi linnake ja vahemere äärsed viinamarja istandused ja majakesed ja Lourdes`i vahtralehed ja sinirohe vesi olid südamelähedasemad. kui Pariisi kesklinn oleks olnud mustvalge ja ilma MontMartrita (ei hakkagi üritama õigesti kirjutada) ja mitte nii ühesugune, siis oleks võinud see mulle ehk rohkem meeldida, kes teab. aga nägin ära. punkt on kirjas mu maade avastamise kaardil.

My Personal Dna Report
siin on ühe isiksusetesti tulemused. paljuga sealt võin ma ju nõustuda, aga seda, et ma kaastundlik pole, ma nüüd ei tea.. ja üldsegi ma võin olla mitmes omaduses nii üht kui teist, olenevalt olukorrast siis. aga kes tunneb huvi, see lugegu!