Siit tuleb minu selle aasta viimane postitus. Aasta vahetub seekord teisiti. Olen üksi kodus esmakordselt aastavahetusel (ja homsest vahetub Eestis kroon euroga).
Juhtusin eile vaatama filmi "Christmas Angel" ja päev enne seda "Life as we know it" ja need mõlemad puudutasid mind. "Christmas Angel" on üks neist hea tunde filmidest. Ma pole olnud selle aasta jõuludel üldse nii kurb kui nii mõnelgi muul oma elust. Film aitas meelde tuletada, et igal inimesel on millestki puudus ja jõuluaeg võimendab seda tunnet. Sõnastan selle aasta lõpu enda jaoks "mul pole millestki puudust". See ei tähenda, et ühtki igatsust rohkem poleks või et olen täiuslik inimene - kaugel sellest, vaid see tähendab, et mul on rahu Jumala ja iseendaga. Minu õppetund on see, et meil võib väliselt kõik hästi olla - pere, kodu, töö, aga lähedalt vaadates võib seal olla nii palju valu ja raskusi. Minu suurimaid unistusi on olnud oma väike pere - saada hea mees ja pisikesed beebid. Peagi mööduva aasta alguses kinkis Jumal mulle kihlatu ja kui sel hetkel tundus kõik nii õige, läksid asjad ometi käest. Jumal annab ja Jumal võtab. Tihti on ka meil endal osa selles. Kindlasti ei olnud see aasta kerge, aga Jumalaga koos on iga päev uus. Ta teab meie kõigi unistusi ja samas ka seda, mis on meile parim. Soovin just seda Jumala parimat teile uude peagi saabuvasse aastasse!