spikerdamine

mis teema inimestel sellega on?

eile oli kunstiajaloo eksam. õpetaja karm aga õiglane. tegi kohe alguses selgeks, et kui keegi spikerdamisega vahele jääb, siis teretulemast uuesti järgmisel aastal. ilma igasuguse vaidlemiseta. ma ei näinud, et keegi oleks vahele jäänud (umbes 70-100 in), aga õps oli ka palju auditooriumist ära. kursaõde mu kõrval spikerdas. ma ei tea miks.

meil kõigil on sama palju aega ju tegelikult. olgu, mõnel on lisaks koolile lapsed, a samas mitmel neist pole lisaks lastele tööd mis aega rööviks.

ma ei ütle, et ma pole kunagi elus spikerdanud, olen küll, aga vähe, sest see pole hea, mittemillekski.

tagasi...

Saaremaalt. ilus päike oli. käisin mõned korrad jalutamas ka. Uus-Roomassaare tänav on päris kena. puudeallee ja pisikesed tänavad ümber selle. palju vanaaegseid puitmaju.

avastasin, et puhkus ja lõõgastavad protseduurid lammutavad päris hoogsalt müüri mis ma enda ümber ehitada olen püüdnud. aga muidu oli hea. vaatasin 4 filmi ära ("Slumdog Millionaire", "The Curious Case of Benjamin Button", "Twilight" ja "Notebook"). kõik vaadatavad ja omamoodi huvitavad. lülitusin korraks teiste eludesse, mis küll mõnel harval korral leidsid valusa kokkupuutekoha mu enda omaga.

pühapäevane Siion tundus pärast Kuressaare laagrit palju kodusem. Tiina S. naeratusest säras päike :) gospelkoor laulis neil ilus-tuttavaid ülistuslaule (Tiina soleeris).

Valjala kalmistu ristid.

SPA

ülehomme ma tulen, Saaremaa!

protseduurid broneerisin ära.

ürdipärlivann.

solaarium(x2). (lunisin ekstra)

soolakamber(x3).

massaaž.

relaktsioonikamber.

parafiinkindad.

juukselõikusele lähen ka.

lisaks lõõgastusele on kunstiajalugu.

mesopotaamiast gootikani.

kui see saab otsa, tuleb oodata muud.

laupäeva hommik

viltused numbrid ei andnud ikka rahu ja tegin täna hommikul siis veidi ümber ja lisasin tähed ka.

reede õhtu

seekordne kodutöö laupäevaseks Illustratori tunniks. esimese katsetuse kohta käib kah, kuigi tean, et täiuslik see pole (ma kõiki asju ei osanud ise veel parandada).

muig

käisime täna isaga kaubamaja IM maci osakonnas mulle parallels EDU programmi otsimas ja päris veider oli kuidas iga küsimuse puhul (küsisime neid palju ja väga erinevate asjade kohta) vastas (mees)teenindaja pmst nagu mu isale. tuntav oli stampmõtlemine, et kindlasti see vanem härrasmees jagab arvutitest (sh macidest) rohkem kui nooruke naisterahvas. muidu oli hea müügimees. aga jah, eelarvamused. ega tema ju ei teadnud, et juhtumisi on neiuke töötanud tegelikult mitu aastat arvutitega ja jagab isegi macist oluliselt rohkem kui ta hallipäine (muidu väga osav) isa.

märgigraafika kodutöö

2 soovitust heaks abieluks

ma olen saanud elus 2 soovitust tulevase mehe valiku osas. vähemalt neid kahte ma mäletan.
esimese sain umbes 3-4 aastat tagasi Praha seminaris ühelt mulle võõralt (aga mu vanimale õele tuttavalt) eakalt välismaa mehelt. ütles, et ma peaksin vaatama, kuidas mees käitub oma emaga, et samamoodi hakkab ta tulevikus ka oma naisega käituma.
ja teise soovituse ütles (ameerika misjonär) Mel nende lahkumispeo õhtul aastake tagasi. ja see point oli, et ma ei lepiks vähemaga kui parim. Jumal tahab mulle parimat.
Mel on nüüd taevas, aga see mõte on mul meeles.

puuris

kui te soovite flegmaatilise Tulla rahutuks teha, siis pange ta tööle ilma tööta istuma ja nii päevadeks ja nädalateks ja üldse. ma tunnen, kuidas ma raiskan oma elu ära neil töövabadel päevadel. ootamine ei ole lihtne. eriti kui samal ajal saaks teha muud. ka asjalikke asju. nt külastada kooli raamatukogu ja lehitseda neid kunstiajaloo raamatuid mis nimekirjas ootavad. ükskord ma veel võtan end kokku ja ütlen õigetele inimestele, et nii ma ei suuda. aga ma arvan teadvat mis sellele järgneb, küll nad leiavad mulle mingeid jaburaid tegemisi ja olen ikka siin, puuris, mõtlemas mida kõike mujal samal ajal teha saaks.

ärge mõistke mind valesti, ma armastan elu.

(väljaspool tegevusetut puuri)

üha uuesti alguses

olen kohkunud selle Tartu-Tallinn maanteel eile juhtunud (4 hukkunuga) õnnetuse pärast. mäletan Jürgenit Saaremaa laagrist. ma isiklikult ei tunne teda, aga mõned korrad sai laagris seltskondlikult põgusalt suheldud ja karm on teada, et ma nägin seda rõõmsat noormeest vähem kui kuu aega tagasi ja enam teda polegi. see paneb oma elu üle järele mõtlema. ütleme nii, et on ka põhjust. taaskord. hea on teada, et ta säras oma usus Jeesusesse ja võib nüüd taevas olla. kui õnnetusega seonduvat klimpi kurgus vältida, siis räägin natuke ka nädalavahetuse reisist Dagne juurde. ma arvan, et meil oli hea lõõgastav aeg. siinkohal suured naeratused Dagnele, ainult tema teab lõõgastuse tõelist tähendust ;) reedel tegime sauna, laupäeval filmiõhtu koos naeruteraapiaga ja pühapäev käisime solaariumis. muidugi rääkisime maast ja ilmast tunde. väga naiselik ju :) Dagnega on alati nii värskendav rääkida, sest temas on seda resoluutsust, mille mina endas kaotanud olen. teoorias oleme me üldjuhul mõlemad tugevad, eriti kui see puudutab teiste elusid, aga praktikas olen mina nõrk. ma küll tunnistan oma nõrkust, aga ma ei tee just alati midagi selleks, et seda muuta. vahel teen, aga ma väsin ja annan alla. mõnikord tunnen, et tahan proovida elu ilma piirideta. jah, see võib olla ajutiselt põnev, aga enamasti veab mind olukordadesse kuhu ma sattuda ei soovi. millal ma tõmban teadliku piiri ja elan jälle oma elu nii, et see teisi ei riivaks? on see ülepeakaela võimalik? kas mul on piisavalt usku enda (ja Jumala ühistöö) tugevusse? kas täna on see päev alata jälle otsast? (oi kui tihti ma seda juba teen...)

õnnistatud

viimastel päevadel on mu kodu ainult öösiti köetud ja kui mul õhksoojuspumpa poleks, millega vajadusel olukorda leevendada, oleksin kodus jääsambaks muutunud. hea on, et mul termomeetrit pole, muidu oleksin ehk juba välja kolinud. täna hommikul aga üllatusin kui köögiukse avasin, köök oli nii mõnusalt soe. pehme ahjukütte soojus. hetkeks juba mõtlesin, et kuidas köök on nüüd siis nii, aga elutuba väga jahe. oh õudu, pliidiraud millega eile hilisõhtul teed tegin, huugas. õnneks midagi seal peal polnud ja midagi polnud süttinud ka. olen veel elus, tänu Jumalale!

tulen veel tagasi Kuressaare laagri juurde.

ma otsustasin sinna minna eelkõige selleks, et otsida suuremat Jumala lähedust. ja ka tegelikult selleks, et pääseda eemale Tallinnast ja igapäeva rutiinist ning keskkonnast.

nii mõnedki asjad said mulle selle nädala jooksul seal selgemaks. kui läksin vana-aasta viimastel tundidel eestpalvele sooviga, et saaksin uude aastasse minna täiesti puhtana ja et võiksin saada rõõmsameelsust juurde, siis Helari, kes mu eest palvetas, palus nii õigeid asju, kuigi ma polnud midagi täpsustanud. ta palus mulle tervet südant ja et kõik mustus mis mu sisse kogunenud on, eksimustega ja üldse, võiks viimseni kaduda. mul pisarad lihtsalt voolasid ja voolasid ja hakkas kergem.

kommuunielu

olin 27.dets.-2.jaan. Saaremaal Kuressaares misjonilaagris "Julge särada". kommuunielu sellepärast, et ööbisime koolis klassipõrandal umbes 10-15 tüdrukut ühes ruumis ja üldiselt olid kogu laagris ikka pidevalt samad näod (~150 noort). võtsin osa koori grupist, mis tähendas, et mul olid iga päev kooriproovid + mitmel päeval esinemised. mulle meeldib kooris laulda, päris tõsiselt ja juba palju palju aastaid. vana-aasta viimastel tundidel käisin eestpalvel, nii hea.. rohkem kohe laagrist ei oskagi kirjutada. sõrmed on pooljääs. aga muidu on elu selline, et ootan põnevusega, mida uus aasta toob.

aijaa, Mimi käis minu äraoldud ajal Tartus väljasõidul ja läks hamster Tikiga purelema ning pühadele omaselt on ta silmnähtavalt kosunud :)

võluroosiga

meil oli kolleegidega jõulusööming Viikingite külas. süldimuusikat tegi mees kelle puhul meie laudkond püüdis pea iga laulu puhul nuputada mis keeles ta laulab. Margus ütles tabavalt, et ta nagu oleks raadiost mingeid laule kuulanud ja siis hakanud kaasa lalisema ja arvanud, et nüüd oskabki selles keeles laulda :D 

kingiks saime fliisist pleedid, päris mõnus.

aga aga. mustkunstnik (Karl Eelmaa aka Charlekas) käis :) ja valis minu üheks oma abiliseks :) ütlesin: "oi, appi" ja esimene mõte ja kommentaar oli, peaasi, et ta mind pooleks ei lõika (ta ei kuulnud seda) :D esimene trikk pidi olema proovimaks kas mul ikka mustkunstniku võimeid on. andis mulle pihku ühe pisikese pehme tumepunase pallikese. pidin käe rusikasse suruma ja mõne hetke hoidma. kui lahti tegin, oli ühe palli asemel 3 :D kiitis, et poleks arvanud, et mul nii head võimed on :P arvas, et parimal juhul teen ühest pallist 2 :D hahaha. siis tegi kaarditriki. pidin ütlema ühe kaardi. ütlesin ruutu 8. valis välja siis kõikide mastide 8d. andis need mulle, segasin ära ja panin tagurpidi lauale ritta, ei mina ega keegi ei teadnud mis järjestuses. mul tuli valida sõrmega viidates millise arvan oma valitud kaardi neist olevat. ja oligi see :) siis pani kõik need kaardid ühte pakki ja peaaegu kõik teised kaardid olid muutunud valgeks. tegelt 1 ei olnud, a see vist oli tema aps :D ruutu 10 oli ka alles :D siis vist hakkas mulle tänutäheks kinki otsima. otsis valge salvrätiku millest hakkas voltima lille. muuseas rääkis, et varem tegeles voltimistehnikaga ehk origamiga rohkem ja ehk olen midagi sellega kunagi tegelenud. ütlesin, et tegelen. siis tegi jälle mingeid komplimente, et siis ta valis küll ju eriti õige mõttekaaslase vms. ütles, et teeb seda lille mulle erilise hoole ja armastusega. (pärast üks töökaaslane tögas, et kas roosiga tuli sõrmus ka kaasa, kuna ta mulle selle nii suure armastusega tegi :P) andis minu kätte välgumihkli, pidin vastvalminud lille põlema panema. tuli suuuuur leek ja selle asemel päris elus ilus roos. see oli mulle :) pärast lauas istudes veel aegajalt piilusin oma roosi, et ega see ometi paberiks pole moondunud :D kell on 12 läbi ja võluvägi pole ikka kadunud. roos on roos. järelikult oli ikka pettus, aga mis siis ikka. minu võlus ära :)

Sess

homme saab läbi minu esimene sess EKAs. minu senise elu meeldivaim sess! mitte ühtegi unetut ööd õppimiseks, sest tuupimisaineid pmst polnudki ja praktilised tööd on saanud kõik kuidagi mõistlikul ajal tehtud. ühel õhtul tegin küll 3 maali kolme tunniga :D sess ise on oluliselt lihtsam olnud kui loenguperiood. olen saanud nüüd rohkem vaba aega ja puhkust. eks nad muidugi on hoiatanud, et esimene ongi lihtsam. uskumatu tundub see, et koolis nagu käin rohkem kui Tartus, aga ainepunkte saan poole vähem. see sess annab mulle 11 AP olgugi et käisin koolis iga õhtu + laupäev lisaks. aga ma käisin ka päris korralikult kohal. need, kes mitte, on nüüd sessi ajal väss ja vähese ööunega. ma isegi ei tea, kas elu on õpetanud asju õigel ajal tegema või lihtsalt see, mida praegu õpin, on mulle nii palju meeldivam teha. eks nii üht kui teist vast.

jõulurahu justkui natukene juba on.

Mimi

Saage tuttavaks, see on Mimi! 

Minu uus koduloom. 

Väga elav ja kartlik.

väiksed võitlused

eile läks banaanikoor kotti, sest buss jõudis prügikastist varem.
piletikontroll ütles, et mu kuukaart sai eelmisel ööl läbi. trahvi ei saanud, huh.
geomeetria C sain parandatud B´ks, peaaegu Jumala ime! aga konspekti ja tehtud töid küsivad need, kes kogu semestri selles aines looderdanud on. ei tea, kas anda. kas teha nende hinde saamine kergeks?
kurguvalu on. haiged käivad tööl ja üks neist pesitseb minuga ühes karbis. tahaks minna koju, et haiged saaks rahus tööl olla.
"loengutesse" ma see aasta enam ei lähe, laupäev on photoshopi hindeline arvestus. iseenesest pole see ülemõistuse raske, aga ma pole võtnud/leidnud aega, et sellega eriti kodus tegeleda. nüüd tuleb võtta. nagu ikka.
porr porr, aga kui nüüd need pisikesed võitlused üle lugeda, siis näen, et pole ju viga midagi :)

Porolonist pingviin

16 aastat tagasi kiirustasin koolist Viru tn. otsas asuva pingviini jäätise putka juurde. Mingil põhjusel otsustasin osta oma esimesele õelapsele sünni puhul porolonist pingviini, hind 10 krooni. Olin 9 ja sain esimest korda tädiks. See oli pidulik päev, kõhus liblikad. Midagi täiesti uut. Suures ärevuses unustasin punased kindad putka eenduvale äärele. Kaotasin kindad, aga sain õelapse. Tänaseks on lisandunud 9 õe- ja vennalast. Kujunes nii, et lapsena hoidsin ma neid pisikesi, ka päris üksi vahepeal, aga nüüd kus olen suur ja teoreetiliselt lapsehoidjaks sobivam, pole ma viimaseid jõnglasi pea üldse hoidnud. Palju õnne, Anete!

esimene nädal

muljetan natuke kooli esimest nädalat.

kõik algas peale 29.08. EKA aktusega kell 16. avatud akadeemia koos päevastega. oli muhe. üsnagi kunstiinimestele vastav. nende kammerkoorist ootasin küll enamat ;) aga et siis olid sõnavõtud, alustades rektor Signe Kiviga jätkates dekaanidega ning lõpetades AA juhataja Anne Pikkoviga. KÕIK üliõpilased kutsuti ette nännikoti järgi (see sisaldas: hunniku reklaame, L. Lapini 5st loengust raamatu, EKA märkmiku, energiajoogi ja kondoomi). u. 250 nime kokku. pärast aktust tutvustati AA´le raamatukogu. 76´st inimesest oli kohal vast 15. ja siis oli meil veel oma õppetooli juhatajaga väike kohtumine. see oli siis n.ö. avapauk kooliaastale.

esmaspäev kohtusime rohkemate kursakaaslastega üldkompositsiooni loengut oodates. esmamulje oli täitsa positiivne. palju armsaid tüdrukukesi (selliseid minuvanuseid umbes), 4 veidi vanemat 30+ kuni 40+ ja 2 noormeest. üldkompa õppejõud oli meelidv proua, aga ta kurtis meie grupi suuruse üle ja loengus luges peaasjalikult igasuguseid tsitaate küll zen budismist ja Arvo Pärdilt jpm. kodutöö saime ka. kirjutada oma tühjuse kogemusest. järgnes (pappkastide) joonistamine. sellest õppejõust ma veel päris aru ei saa, et kas ta on väga konkreetne või muhe või 2 ühes. keskealine mees. teisip. õhtul oli intellektuaalomandi õigus (ehk teisisõnu autoriõigus) 30+ asjalik meesõppejõud, EKA jurist, kui täpne olla. ja värvusõpetus kus vaatasime u. 80ndate aastate soome kunstikooli õppevideot. õppejõud on tudisevalt vana, aga hea selline. palus rõõmsa meele järgmine kord kaasa võtta. kolmap oli taaskord joonistamine. seekord kortsus lillepaberi. mul tuli paberist kure moodi. kujutav geomeetria on ilmselgelt selle semestri kõige raskem aine mulle. missest, et olen joonestaja. sellist joonestamist ma pole kunagi varem õppinud. esmapilgul sellise kellaaja kohta aine üle minu mõistuse. neljapäev on mõnus. kultuuriajalugu x 2 David Vsevioviga. väga huvitavalt räägib. reede me maalime. mu kõhutunne ütles, et sama õppejõuga kelle juures ettevalmistuses käisin ja oligi nii. jälle tuleb kibekiiresti palju objekte ühele maalile saada. valisin teise strateegia. julge pealehakkamine ja ainult mõned objektid. näis, kas nii jõuan mõne töö valmis. laupäev on ka kool. arvutiõpetus. esimesed pool aastat õpime photoshopi. kulub ära.

miskipärast on mul joonistamises ja maalimises nii, et püüan väga tõetruult teha, nii nagu näen, aga ikka on nii, et kuigi kõik nagu oleks paigas, siis lõpptulemus on pigem igav ja inetu. teistel on parem. ma ei saa aru miks. ma vist vajan rohkem aega. ajakirjadest inimeste joonistamine sujub paremini. aga et siis selline oli lühidalt kokkuvõte esimese semestri ainetest ja õppejõududest. pealiskaudselt, aga midagi ikka. küsige, kui midagi konkreetselt rohkem huvitab. seda tuleb ka öelda, et mulle meeldib koolis. ma olen õiges kohas. kunst on mulle kõige õigem.

kooli!

Tänu Taevaisale ma lähen jälle kooli! seekord baka teisele ringile ja üht oma elu unistust täitma - kõrgkooli kunsti õppima. mind ootab selline vapustav õppeasutus nagu EKA ja erialaks kujunduskunst. tõesti põnev! näed, tuligi lõpuks üks positiivne kirjutis siia üle pika aja. ahjaa.. paar päeva tagasi tegin seda, mida ma ikka vahest teen - lõikasin ise oma juukseid. võtsin asja loominguliselt ;) nii et kui teile ütleb tere üks imeliku soenguga veidi tuttavate näojoontega tüdruk, siis olen see mina. 

PP`08

meie tiim
Trepikoja bänd (+teemaga silt)

susapusadest üks

kaks kuud on Piibli Päevadest möödas, aga ma pole tihanud sellest siia veel kirjutada. mõtlesin, et on targem lasta ajal suured emotsioonid vaigistada. ma avastasin, et ma olen oma loomingu kaudu väga väga haavatav.ja et mul on võimatu uskuda, et teismelised ei oska mõelda tagajärgedele. ja teistele. ma ei mäleta, et mina kunagi selline oleksin olnud. aga võibolla olen unustanud. ilmselt olen. taaskord tõdesin, et kristlased on lihtsalt inimesed. ei ole paremad, ei eksi vähem. ma nutsin seal. ühel õhtul. ning mõned nädalad hiljem veel üks põnts. vahest torgib. aga ise ma polnud ka ainult hea. ütlesin ka halvasti ja sain süümekad. sama ebatäiuslik. sama halb. kui mitte hullem. sest ma ju teoorias tean, mis on õige, mis vale..

aga kui nüüd rääkida, mis oli minu ülesandeks seal, siis olin spordisaali dekoratsioonide eest vastutaja. esimene suurüritus mul midagi sellist teha. ürituselt käis läbi umbes 600-800 inimest ja toimus Viimsi spordihallis.

tegin sinna:

- 57 patja istumiseks (materjalid ajasin välja Softrendist. suur tänu Marekile!)

- 2 susapusa (sümboliseerimaks sassis suhteid)

- 2x1m lavakujunduse teemaga millele sidusin peale 26 m paela

tegin neid osaliselt tööpäeva õhtutel ja nädalavahetusiti + võtsin ekstra nädal puhkust. ma nautisin seda tööd. sain ise planeerida oma aega. kui tahtsin, magasin kaua, kui tahtsin, toppisin hiliste õhtutundideni patju. ja ma sain midagi ise ära teha oma kätega. millegi nimel, kellegi jaoks. vabatahtlikult.