DtDtP

You´ll blend in. Even though you know you were created to stand out.
.........
You can´t change your past...but you can change your future.
.........
God doesn´t choose the prepared. He prepares the chosen.

/Craig Groeschel DARE TO DROP THE POSE

altar ego

It's not what you were that matters, but what you can become.

/Craig Groeschel ALTAR EGO

unistajad vs tegijad

hiljuti olin seltskonnas kus inimesed olid pigem hämmastuses, et olen ühest reisist unistanud nii kaua kui 15 aastat. selgus, et neil unistusi pole, pole eriti olnudki. minus tärkas küsimus, et mis ajendil nad siis tegutsevad, mis on nende siht, või seda polegi?

mõned arvavad, et unistajad on ainult mõtlejad, nemad ei tegutse, aga tegijad on need päris inimesed. aga kes need tegijad siis on? need, kes astuvad jalg jala ette mõtlemata kuhu ja miks nad teel on? need, kes alatasa peavad midagi tegema, lihtsalt tegemise pärast? kas tegija on nt noor ema kes sai lapse ühiskonna survel, sest bioloogiline kell tiksub ja vb hiljem ei saagi, mis sest, et vb nii väga ei tahtnudki? või see, kelle liikumapanev jõud on saada teistest tähtsam positsioon, et nad endale allutada väe ja võimuga? kes on see tegija? ja kes on see unistaja?

eile juhtusin nägema TV-st Väike Maja Preeriat. väga huvitav osa oli. Mary oli 13 aastasena otsustanud abielluda oma hea sõbra Johniga. nad kihlusid kuid Johnile pakuti suurepärast võimalust minna ülikooli 4ks aastaks õppima. John armastas raamatuid ja lootis saada luuletajaks. tema anne sai tunnustatud ja seetõttu pakuti talle ainsana oma maakonnast täis stipendiumi. asja konks aga oli selles, et oma kodukülla sai koolist tulla vaid 2x aastas ja Mary jäi ju sinna. nähes kui palju tuska tema koolist tekiks Maryle ja tema kasuisale tegi noormees otsuse õpingutest loobuda ja jääda isale appi maad harima ja Maryle meheks. nähes, mida see otsus poisiga tegi, ütles ta ema oma mehele, "vaata, ta on tühi, temast on sära kaduma läinud, varem ta naeratas". 

Mary uuris oma emalt tema mineviku kohta, et millest tema unistas enne abiellumist. "ma enam isegi ei mäleta mis tüdruk ma siis olin ja millest ma unistasin. kui ma su isaga abiellusin, siis kõik muutus ja minust sai teine inimene. me hakkasime teineteise eest hoolitsema ja varasem elu jäi unustusse". see pani Mary mõtlema nii, et ta lasi Johni vabaks, sest ta teadis kui oluline on Johnile tema unistus ja kuidas ta tundis, et tema seisab sellel ees. ta koges kuidas unistusest loobumise päevast alates oli ta saanud hoopis teise sõbra, inimese, kes ei tunne enam elust rõõmu, vaid lihtsalt astub jalg jala ette sellepärast, et teised seda temalt ootavad.

väikevend abiellus

nüüd ma siis olen ametlikult pere viimane :)

Chazown

The difference between the truth that you know 
and the truth that you live
equals the pain that you experience.

God put a few passions in your heart. But as long as you deny them and live a lie, you can never live God's Chazown for your life. Only when what's inside lines up with what's outside can you hope to accomplish what He has called you to do.

Ask yourself, "What do I absolutely love, more than anything else?"
What do you know is so important that you'll let go of everything else in order to grasp it?

/Craig Groeschel CHAZOWN

tulime kokku

põhikooliklassi kokkutulek. kokkutulnuid on 12 noort ema ja... mina. põhikoolis olin vist ainus kes kirjutas sõbramärkmikusse kelleks tahan saada lahtrisse - emaks. elu üllatab. ja veel huvitavam on see, et see üldse ei torgi. hoopis heameel on näha nende pisikesi, leida väikestes nägudes midagi tuttavlikku ja jälgida millised emad mu kunagistest väga headest sõbrannadest on sirgunud.

ma imetlen neid

et nad jaksavad

olla tegusad

ja emad 

1. samm Jaapani suunas

15 aastat tagasi sai alguse mu huvi Jaapani vastu kui kuulsin karates jaapanikeelseid sõnu. kuna sõit sinna on kallis ja ma pole kunagi tahtnud sinna minna mingile päris tavalisele turismireisile, siis tuli kaua oodata. 8.oktoober ma stardin, nii et järgmist sünnipäeva tähistan seal :) ja novembris tulen juba tagasi teadmisega, et veel üks suur eluunistus sai täidetud :)

palve

mu heal sõbral avastati haigus mistõttu tal algab täna keemiaravikuur. palun võtke ta oma palvetesse.

soovitan

Käsil on Craig Groescheli "It" (how churches and leaders can get it and keep it). Panin kirja väikse lõigu täna loetud peatükist.

 

All six of my children are walking now./.../When they take their first steps, their eyes always grow huge with a mixture of excitement and fear as they wobble like a two-foot-tall Frankenstein. No matter what - whether it´s after the first step or the third - they always fall. Always.

Imagine if, immediately following their first tumble, one of them thought, Well, that´s that. I gave it a shot. Things didn´t work out. I´m not meant to be a walker. I guess I´ll just crawl the rest of my life. The fear of failure causes many ministries to think with this same kind of absurdity. And on they crawl while God wants them to soar.

 

See on mul 5.raamat tema sulest lugeda ja julgen soovitada, kirjutab läbi huumori ja on lihtsasti loetav, samas on sisukas ka. Teine kristlik kirjanik keda huviga loen on John Burke, tema stiil on üksjagu tõsisem, aga kirjutab huvitavatest asjadest ehk sellest kuidas Jumal erinevate inimeste eludes toimib. Varsti jõuab minuni ta 3.raamat. Tema jutlusi kuulan ka. Kolmas kirjanik on Gary Chapman. Tema on kirjutanud lugematult palju raamatuid armastuse viiest keelest erinevates variantsioonides ja laiemalt suhetest üldse. Mees teab millest mees räägib. Väga vajalik kõigile.

tuline pann

kuuma laua ümber istuvad kolm pisut ühe näoga naist ja vaatavad uneledes kuidas asiaadist kokk neile õhtusööki valmistab. üks 45 aastat abielus olnud, teine 20 aastat abielus olnud ja kolmas veel abiellumata. ja kõigil neil on sarnane mure. üks sellega kaua elanud, teine juba väsinud ja kolmas kaalutlev. elu ongi vahest nagu õde Ksenia filmis. Õlimäe õied. imetlen ja soovitan! ja need kolm naist.. ka neil on oma lugu.

eurovisioon 2012

minu eelmise aasta lemmik

eurovisioon 2013

minu selle aasta lemmik (nii palju või vähe kui ma neid lugusid üldse kuulnud olen)

see on ka siiski tore kunstiinimeste lugu, mis sest, et lauljaks on teda palju nimetada :)

oma ema laps

emadepäevapisarad on märk sellest, et olen oma ema laps. ta on mul õrn. ja armas. ja andestav. ja hooliv. ta südant jagub rohkem kui oma kuue lapse ja 11 lapselapse jaoks. kellel on, sellele antakse. ka vaeva ja valu. ning head. mida aga anda oma emale, tasuks kõige selle eest? tahaks anda rõõmu, kuhjaga, aga mõnikord ei oska muud, kui anda lilli. ja pisaraid. tahaks anda talle kergemat elu ja paremat tervist. rohkem loomingulist vabadust ja väljateenitud armastust. tahaks.. aga ei tule hästi välja. ma olen ju kõigest laps. oma ema laps.

remont

ma ei tea, kas ma olen imelik või mitte (tegelikult tean ja olen), aga mulle meeldib oma kodus remonti teha. olen sellest siin juba varem ka kirjutanud - nii umbes eelmise remondi ajal. niivägamõnus on oma pisikeste kätega teha midagi veidi jäävamat, või üldse, midagi TEHA ja mitte niisama aega surnuks lüüa. muutused on kohe silmaga märgata. ja tulemus on oma kullakalli kodu veidi ilusamaks muutmine. töö kiidab tegijat - tõepoolest! ja tegija oma tööd.

ainult üks

disainerina tööle kandideerimine tundub kuidagi palju isiklikum kui nt  klienditeenindajana. sest noh.. küsimus pole ainult selles, kas oskad/ei oska, või kas oled lihtsalt kena tubli inime. kui oma looming on tööle saamise aluseks, siis see kuidagi koorib paljaks. nagu vanasti kekatunnis või koolipeol, oled ootusärevuses, kas osutud seekord valituks või ei.
ja siis veel need palganumbrid... kuidas määrata enda väärtust? ilma ala- ja ülehindamiseta.
samas, põnev on ka. mulle meeldivad säärased uued väljakutsed ja enese proovilepanekud ja ma ise usun oma töösse (ja muussegi veel). ja tegelikult pole ju vaja rohkem kui vaid üht kes mind valiks. nagu mehegagi, ühest on küll.
nii et lootust on.

killuke Jaapanit

täna sain sellest osa. http://www.adamson-eric.ee/et/naitused/hetkel/sumi-e

nagu killuke Jaapanit oleks mind kodumaal külastanud või nagu oleks saanud hingata sisse sõõmu sealset olustikku. need tööd olid päris erinevad lihtsusest peene reaalsuseni. minus on vist tõesti natuke jaapanlast. tänu armsale inimesele on mul nüüd oma spets pintsel millega kuldkalu maalida :)

Adamson Ericu püsinäituse nägin ka ära ja see üllatas mind oma mitmekesisuses. selles mõttes on ta mulle kindlasti suureks eeskujuks, et ta tegi palju erinevaid asju - maalides katsetas mitmeid stiile, lisaks võis seal näha tema mööblit, ehteid, keraamikat.. see on see mida mina soovin, end mitte piirata ühe kitsa suunaga, vaid olla avatud. kool andis selleks hea alguse.

silmad

vaata oma silmi.
mida need täna väljendavad?

enesealalhoiuinstinkt

mida teeb inimene, et ennast säästa? mina põgenen. viimase aja avastus. sest ma tean oma piire ja ma enam ei taha neile ligilähedalegi jõuda. kui on võimalik jääda rahus, siis ma olen valmis seda kaaluma. pinge närib ja lammutab. minu nõrk koht.

abielust

õhus on jälle gay-teema ja tulised pooldajad ja vastased lennutavad vihaseid nooli (neid jagub ka nende pihta kes kumbagi leeri ei kuulu). minu peas vasardab küsimus WWJD ja olen natuke nõutu.

mis mind asja juures segab on mees+naine abielu ülistamine - üldiselt ja laiahaardeliselt kõiki hõlmavalt. ideaalis jah, abielu on õilis ja hea ja kõik need teised ilusad sõnad, aga elu minu ümber näitab ka palju muud. üha enam kuulen lugusid petmistest lähemalt ja kaugemalt kui iialgi oleks soovinud. tunnen mõnikord pärast vastavasisulisi paljastusi end justkui sopaga üle kallatud. ma ei taha sellest teada, sest ma tahan, et seda poleks kuskil, mitte kellelgi. ma olen idealist-perfektsionist (naiivitar sealjuures mitte). ja aru ma ei saa mille poolest on paremad katkised pered kus oma kõrvalhüpetest kelgitakse (kasvõi juuksurile). milleks?!

äng on suur.
armastus väike.
miks me ülistame inimest?

midagi uut

täna sai alguse minu jaoks midagi uut. mingil põhjusel usaldas Jumal (ja inimesed mu kogudusest) mulle koha Allika juhatuses. olen 2. naisliige selle taasiseseisvunud 19 aasta jooksul. olen Jumalale selle uue väljakutse ja võimaluse eest tänulik ja ootan põnevusega kuidas Ta saab mind selles töös kasutada. ka mu ütlemata tubli vanim õde valiti täna Salemi koguduse juhatusse. topeltrõõm. pildil ilutseb õlilamp mille ta mulle Iisraelist tõi ja mis täna tänu armsale inimesele elu sisse sai. muuhulgas sai üle paljude aastate lauldud laulu "vala õli mu lampi ma palun, et see järjest võiks põleda, vala õli mu lampi ma palun, et see põleks kuni koidab päev". ja kui ma veel kaua ärkvel olen, siis varsti koidabki.