päev 3

esialgne kogemus näitab, et teen siin päevas nii 200-400 pilti (osalt oskamatuse tõttu kohe õiged seaded valida ja teine põhjus on, nojah, jaapani vaimustus :). kuna olen otsustanud pildid teha raw failis, siis nende töötlemine võtab ilmatuma aja (ka pärast esmast kustutamist), seega siia on plaanis panna mõned telefonipildid vms elamused ja rohkem kirjutada juttu mis tundub huvitav. 

mõistan nüüd täiesti jaapanlasi kes Euroopas igal pool pilte teha klõpsivad, olen ise siin samasugune, sest kõik tundub nii teistmoodi ja eriline. oma kodumaal ju naljalt elektrikilpidest või kanalisatsiooniluukidest pilte ei tee. siin on neil iga luuk erinev. disainerid saavad esitada oma disaine mille hulgast tehakse valik. kuna mu reisikaaslane on pooljaapanlane, siis saan küsida igasuguseid küsimusi, et mida see tähendab, miks nad nii teevad ja mitmesuguseid jap.keele küsimusi. samas saan nautida seda, et olen n.ö. sabarakk, tema suhtleb inimestega ja ostab asju. seega ma oma minimaalset jaapani keele sõnavara ei ole kohustatud eriti laiendama, nii et hea ja halb korraga, aga mugav kindlasti :) võtsin oma esimese vanni isetäituvas vannis, päris vinge. jaapanlased on vanniinimesed, mina olen ka.

hommikusöök - armastan onigirisid!

calpis - minu lemmik jook siin seni, veega lahjendatud jogurt suhtkruga vms

buffee lõuna (soolane)

magus kartul oli hea, meenutas maitselt ploomi. lootosejuur oli üsna kena (alumine rida keskel), aga suht maitsetu. miso supp on siin parem kui kodus. ja tempura krabi... mmm, see oli kindlasti lemmik osa söögist. keskel ülemises ääres on mingid minikalad, olid huvitavad proovida, aga iga päev ei sööks.

buffee magustoit

kõige veidram osa söögist oli seekord "švamm". minul oli see salatis, aga näete seda nt siin magustoidu koogina (üleval vasakul). tegelikult on see deepfried tofu, aga tõesti, švamm mis švamm :) paremal all on mingi magus kissell mille sees ujuvad 2 "silma" mochi (riisipulbrist tehtud) ja need on ka sellised, mis oma tekstuuri pärast käivad suus ringi, selline nätske kummilaadne. paremal keskel on musta värvi roheline tee. pruunid pallid taldrikul on kastan.

väike teepaus

 maiustus oli umbes sama nagu närida suhkrutükki, ainult et see on pehmem. tee oli isegi üllatavlt okei. siiani arvasin, et see on ebameeldivalt kange ja kibe.

kuzumochi - veel üks kohalik maiustus. selline tarretise moodi asi, esimene suutäis oli üsna ok, teisega polnud ka väga viga, aga kolmandaga oli juba tunne, et kas läheb alla või tuleb tagasi üles. pole selliste tarretistega harjunud, käivad natuke liiga kaua suus ringi :) 

kinkakuji ehk kuldne tempel

kui jätta välja fakt, et kuldne tempel on reaalselt kaetud kullaga, siis kogu see templi kompleks on palju igavam kui nii mõnigi muu siin, ometigi on see üks külastatumaid paiku Kyotos. sel päeval oli nt palju kooligruppe. neil tundus olevat vahva ülesanne küsida inimestelt kust riigist nad pärit on ja see oma kaardile märkida, kahjuks keegi minu käest ei küsinud :)

käisime teises kuulsas kohas ka - Ryoan-ji, seal käivad inimesed kiviaias mediteerimas. pildil on minimakett sellest, et pimedad saaks seda oma kätega kogeda. nagu T. ütleb, siis jaapanlased mõtlevad kõige ja kõigi peale. 

on mõndagi mida ma jaapanlastes imetlen, aga üks mis mulle nende juures ei meeldi, on see, et sa kunagi ei tea mis nende sisemuses toimub. väliselt on nad ülivägaviisakad ja kombekad, aga sees võib olla hoopis midagi muud. mitmed klienditeenindajad naised räägivad siin "kassi häälega" (läbi nina), et end meeldivamaks teha, see on üsna veider. kodu ja sõprade jaoks on neil tavaline hääl.

Jijuden

sisehoov

värav

üks alumistest ustest

tuba

fancy peegel

nii ei paistagi eriti elektroonne

dushi ja isetäituva vanni jaoks. saab valida vee temperatuuri ja vajadusel see uuesti üles soendada.

wc "pult" - sellega siin võib ära harjuda :) nupp üleval vasakul (peal) on potikaane avamiseks, nupud paremal üleval (peal) on vee peale "tõmbamiseks" nr.1 ja nr.2 :) all reas on mitmesugused pesemisfunktsioonid ja ümmargusest nupust vasakul on kuivatus. saab reguleerida surve tugevust ja vee soojust :D

vaade rõdult

rõdu pesumasin/kuivatiga

päev 2

Hommik sai veedetud Narita-san templi kompleksis, väga meeldis. Siis võtsime suuna kiirrongiga (shinkansen) Tokyost Kyotosse (513 km). Sain süüa oma esimest bento komplektlõunat mida saab osta nt rongijaamadest. Trikk on selles, et igas jaamas on erinevad ja kohalikule regioonile omased. Ma valisin juhtumisi väga maitsva kana toidu riisiga, mõni lisand oli imelik (marineeritud ploom?), aga kokkuvõttes väga hea. Ööbimiskohas Kyotos (Jijuden) võeti meid vastu jahutava rohelise tee ja maiustusega. Siin on üsna luks, lisan hiljem sellest mõned pildid. Ilmad on olnud väga kuumad, nii +30c. Naudin iga hetke siin olemisest ja ma tõesti üldse ei imesta, et Jaapan on mulle juba pool elu nii paeluv tundunud. 

Narita-san tempel

seal sees oli suurepärast budismi kunsti (sinised jumalused jms, kahjuks pilti teha ei võinud)

umbes nii suur naeratus on mul siin näos kogu selle ilu keskel

laste mäleseks

koi'd ehk karpkalad

minu udune bento

päev nr 1

 

tänane õhtusöök

 

reaalselt kassi ei pidanud sööma, neil läks sõnaga "eat" sassi :D

 monja: kapsas, mais, sealiha ja mingi liimjas kaste

ütleme nii, et on paremaid sööke ;)

 see oli jupp maad meeldivam

 ebareaalne leid. see on meie tänase hotelli kõrval olev kabel nimega "Tuuli"

 T. kabeli ees

ja selline oli see seest - pulmadeks valmis

PS. kõik senised Jaapani pildid on klõpsitud telefoniga

kohal!

jõudsingi kohale! arvestades, et kodumaal on kell praegu umbes 4 öösel, tunnen end üsna elusana. Tallinna Lennujaamas ootasin oma lendu juba koos kahtlaselt paljude jaapanlastega. neid oli kõvasti enam kui meid muid. nad sõid palju ja mõni tukkus. see tukkumine on neil selline rahvuslik firmamärk, alati mõni neist kuskil tukub pea otse alla vajunud. eurooplased tukuvad teisiti, pea küljel enamasti. Helsingi lennujaamas vaatasin siis kohe omale Tokyo lennu värava valmis, et teaks kuhu suunduda. nägin siis, et hoopis Japan Airlines'i lennuk on ees, pisut imelik, aga mis siis ikka, ju neil on Finnairiga mingi diil. teine kahtlane fakt oli see, et väljumisaeg oli 10 min hilisem kui minu piletil, mõtlesin jälle, et ju siis mingil põhjusel lükkus natuke edasi. istusin seal väravas nii 45 min kuni hõigati välja, et peagi hakkab pardale minek. järsku nägin, et lennunumber on ka teine ja siis läksin juba asja uurima, ja üllatus-üllatus, minu lennuk oligi mujal. nii et tõesti, Helsingist väljub korraga mitu Tokyo lendu. tegin mõned kiiremad sammud ja ikka jõudsin, küll peaaegu viimaste hulgas, aga siiski, huh :) minu suureks rõõmuks ei istunudki mu kõrval ülevoolavalt suur inimene vaid täitsa paras jaapanlanna. rääkis inglise keelt, ise tegi jutu lahti. kui ütlesin, et olen Eestist, siis muidugi teadis ta Bar(u)tot, ütles, et ta on teda ise ka lähedalt näinud ja et B. naeratas talle sõbralikult ning et tal on cute face, see olevatki osaliselt ta suure populaarsuse põhjus (lisaks osavusele). tädi ise oli kunagi päeva Tallinnas veetnud ja üldse palju reisinud. m.h. elas 11 aastat Roomas, aga nüüd 5 aastat on olnud tagasi Jaapanis. tööks viib turiste vaatama sumotrenne, õpetab neile oma kodus tegema lihtsat sushit ja midagi oli veel.. vaatasin lennul ühe jaapani ja ühe korea filmi, mõne tunni magasin ja 2x sõin. õhtusöögiks oli kana baklažaaniga, aga maitses pigem nagu meie hapukapsas. Jaapani lennujaam mõjus nagu SPA. mängis mahe meditatiivne muusika, kõik lõhnas puhtuse järgi, põrandad on vaipadega kaetud, nurgad on tehtud ümaraks ja seintel on ilusad pildid ja keraamika. kuigi ma keelt ei mõista ja põhiliselt on siin jaapanlased, siis on siin esialgu üsna kodune :) mul on lennujaamas veel natuke oma reisikaaslast oodata ja siis saab õue :) seal on suvised +25c.

see lennuk mis polnudki minu lennuk

tukub

 pole aimugi mida nad reklaamivad

 siin vetsudes on alati midagi põnevat (ja praktilist)

seiklus algas

salaprojekti tulem

siin see on. minu elu esimesed 1000 kurge. tehtud sõbrale, tema soovi täitumiseks. sõber jaapanlane ütles, et need näitavad inimese püsivust. kui saad 1000 kurge volditud, siis võid saada hakkama ükskõik millise endale püstitatud eesmärgiga. mulle meeldib! kured ja eesmärkideni jõudmised. soovin neid teilegi!

unistusteni

kui ma paar aastat tagasi pildil oleva lennuki EKAs tegin, siis andsin sellele nime "unistusteni", just Jaapanile mõeldes eelkõige. ja nüüd ma siis lähen, üle pilvede, oma unistuseni.

papud

sain täna sünnipäevakingituse - maruarmsa! sellised väiksed nunnud kõrisevad papukesed mille sisse oli päkapikk jätnud raha uute saabaste jaoks. lisaks olid pakis veel ujuvad küünlad, mmmmaitsvad ferrero maiustused, isuäratav roosa-valge vannipall ja ilus kaart! sünnipäev on vahest ikka nii tore, mis sest, et tegelikult mul seda veel pole :)

P.'i sünnipäev

tema sünnipäevad on alati nii suurepärased, sest need pole kunagi lihtsalt niisama koogisöömised, seal alati toimub midagi sisukat! eelmine aasta ta palus, et kingiksime talle midagi isetehtut või valiksime mõne raamatu oma riiulist. nii tore oli näha neid heegeldatud tammetõrusid ja meisterdatud ingleid ja raamatuid, ulatada neid käest kätte kui midagi ääretult kallihinnalist. ka jagasime mis oleme hiljuti koos Jumalaga õppinud. rääkisin sellest, kuidas tunnen, et olen Jumala kummipaela otsas, et kui triivin kaugemale, siis Jumal tõmbab mind tagasi, väga enda ligi. sel aastal O-M rääkis rõõmust, kuidas me kõik vajame aegajalt ülestõstmist ja et iga kadunu leidmine on väärt pidu. P oli mõelnud ühe suurepärase tutvumismängu mille käigus said osad meist (ajanappuse tõttu mitte kõik) kuulda enda kohta kiidukõnet, neid asju mida P meis hindab ja eriliseks peab. minu kohta mainis m.h. et olen väga loominguline, mitme kõrgharidusega, tolerantne ja et ma teen oma unistused teoks. nii ülestõstev, tõesti! tema pidudel ei saa muud moodi kui tunda end hinnatuna, sest just nii ta oma külalisi ja sõpru kohtleb. aitöh tema eest!

kaart

3 aastat tagasi saatis sõber mulle selle kaardi sünnipäevaks. sõnum seal taga oli
Armas Tulla!
Meie elud on täis unistusi ja parim asi selle juures on, et sa kunagi ei tea millal need täide lähevad. Järsku avastad end lennukis istumas ja mõtled kuidas see küll juhtus?
Kallistan sind eriliselt soojalt sünnipäeva puhul ja ära unusta, unistused on loodud täide minema.

tänane töö

kui mõtlete millega joonestaja tööl tegeleb, siis osa tänast tööd on pildilt näha. kui seda pole liiga tihti, on see päris nauditav :)

7 päeva

kui päevade loetlemist alustasin oli neid veel peaaegu 130, tänaseks on jäänud 7. tasapisi juba koondan mõttes (ja kodus diivaninurgal) asju mis tuleks kaasa võtta. nt söetabletid, Kyoto raamat, Tokyo metrookaart (mille ma sain Tallinnas muuseumist), vennaperelt eelmise aasta sünnipäevaks saadud jeenid, panga pinkalkulaator, reisikindlustus, fotokas ja selle uus mälukaart ja lisaaku. riiete jms´ga on veel üsna otsustamata, aga eks seda veel jõuab ka. üleeile lugesin omale unejutuks jaapanikeelsest lasteraamatust sõnu ja lihtlauseid ning see tegi kõik juba palju reaalsemaks ja pärast seda ei suutnud pool ööd uinuda, nagu juba järgmine päev oleks sõit :) aga veel ei olnud, tuleb veel pisut oodata seda erilis-imelist maad

ja soemat ilma

kingitus õele

kingitus õele, et ta elus ikka krutskitele ruumi oleks

täna tõdesin fakti, et meie peres on see nt väga tore, et me võime vabalt istuda ühe laua taga suured ja väiksed ja rääkida oma kogemusi ja arvamusi ilma et see hetk oleks keegi kuidagi rohkem firmajuht või doktor. kõigil on sõnaõigus ja kõik on seal võrdsed. kindlasti on sel oma osa selles miks ma julgen unistada ja neid pilvi kikivarvukil püüda. meil tiibu ei kärbita ka siis kui alati kõiges ei ole üksmeelt. olles kõrvalt näinud perekondi kus lapsed isegi täiskasvanuna ei saavuta sõnaõigust sünnipäevalauas, on see ikka väga suur õnnistus. 

God I Look To You

raadiost ilus lugu