pimeduses maalimine

tegevuste otsimise käigus uurisin kas mu mehe töökaaslane, kes me pulmas käis, ja tema kaksikust õde, kes küll mu FB sõber juba oli, aga keda ma kunagi silmast silma kohanud polnud, oleks valmis minuga kunagi kohtuma, et neid paremini tundma õppida ja koos midagi toredat teha. ameerikalik-sõbralikult olid nad mõlemad viisakusavalduste saatel rõõmsalt valmis minuga aega veetma. nad kutsusid mind kaasa maalikursusele, kus nemad juba varem mõned korrad olid käinud. 

geniaalne äriidee neil inimestel kes aasta tagasi selle koha avasid! tegu on ühe õhtu maalikursusega. kestab nii 2-3h. kogu maaliprotsess on tehtud igaühe jaoks imelihtsaks! laual ootasid juba molbert, lõuend, värvid, pintslid, loputusvesi ja puhastuspaber. igal inimesel oli nimeline koht, nii said kindel olla, et saad oma kaaslastega koos istuda. kaasa võis võtta oma joogid ja suupisted, jää, vesi, klaasid ja avajad olid kohapeal. kõik maalisid sama maali ja seda juhendati samm haaval, et nüüd võta see pintsel ja see värv, tõmba kolme sõrme jagu horisontaaltriipe jne. hirmu maalimise ees mul polnud, kogemust on üksjagu, aga samas olin enne sinna jõudmist ebalev, et kas ma ikka tunni lõpuks maali valmis jõuan, teades, et võin maalides aeglane olla. meid oli seekord rekordiliselt 48 osalejat ja kõik said valmis! seekordse ürituse tegi eriliseks see, et kogu protsess toimus praktselt pimeduses, black-light ehk ultraviolettkiirguse valguses. ka värvid olid erilised - kollane, oranž ja punane paistsid väga neoonsed ja oli raske teha visuaalselt vahet kumb on punane, kumb oranž. valge näis sinisena, vaid roosa ja must olid üsna sarnased reaalsusele. võis vaid kergelt aimata mis tulemus meid ees ootab, aga seda ka eelkõige varem nähtud valmis maali põhjal.

kaela saime võlts lillepärjad. just nii pime seal oligi!

mõned pärjad helendasid paremini

aknad olid kaetud musta kangaga mis oli täis pritsitud neoonvärve

täpselt nii külgkülje kõrval kuues reas maalisimegi

minu naerusuised kaaslased ning taamal terendamas minu sealt saadud neoonroheline käevõru

meie maalime. sellisena nägime oma maale, kuigi kogu ülemine osa on juba värviga kaetud, mõjub osa sellest ikka justkui värvitu

omamoodi hubane

viimane ülesanne - palmipuud

kursus maksis 35 dollarit mis mulle kaksikute kindlal soovil välja tehti. igati tore meelelahutus mis sobib samahästi ka täiesti kunstivõõrale inimesele - kõik said juhiste järgi maalitud. kas jookidest tingituna või mitte, laulis osa rahvast mingeid laule taustamuusikale kõvahäälselt kaasa. eestlaste kursused nii kiiresti selliseid tuure üles ei koguks, kui just varem pole mõnel juba pudel kangemat keres, ma oletan. üks preili siiski ei osanud piiri pidada ja jõi end üsna otseses mõttes laua alla. kukkus koos oma tooliga selga meile ja lihtsalt lebas ja naeris seal mõnda aega kuni korraldajad tulid teda püsti aitama. aga muidu oli kõik viisakas ja tore.

sellisena nägid me maalid välja black-light valguses

ja siis kui tuled põlema pandi

saidki valmis!