päev algas nii nagu mõne inimese argipäev abieluaastast nr 11 algab. mees läks vara tööle, lapsed ajasid mind üles, krõbinad hommikusöögiks. ameeriklased pole erilised tähistajad. pidulikud hommikusöögid sünnipäevadel jms ei ole siin tavaks ja ma pole ausalt öeldes ise ka selle nimel pingutanud. kooke mu pere eriti ei armasta ja.. olen võtnud vabalt. lapsed isegi ei teadnud, et meil põhjust tähistada on. ennelõunal andsime nad nende vanaisale üle ja ise läksime mu mehe terapeudi juurde, või kuidas iganes nad seda inimest kes talle retsepte kirjutab ja ta käekäigu kohta küsimusi esitab, nimetavad. pärast sõitsime Kansas Citysse lõunale ja väiksele jalutuskäigule. õhtu olime kodus ja vaatasime filmi, nagu üsna iga muu õhtu.
n8'i sõbra soovitatud söögikohtadest valisime välja Tai resto. minu rõõmuks ilutses nende majal rõõmus plika.
"bubble tea" nagu nad seda jooki kutsuvad. põhjas ilusad aga maitsetud želatiinipallikesed mangojoogis lürpimas. jook ise oli üsna hea, aga pallikeste tõttu teinekord ei võtaks.
mehelt saadud kingitused. kõrvarõngad tunduvad olevat kindlapealeminek, sest ta teab, et need mulle meeldivad ja talle meeldivad kuked. mina kinkisin talle eelkingitusena disainilipsu mille ta Eestist tellis, päris päeval sai raamatu Eesti Illustraatorid vol 2 (esimese sai kihlakingiks), abieluteemalise dvd meile mõlemale ja midagi silmailuks.
kuna meie aaastapäev oli esmaspäeval, siis plaanisin meile järgnevaks nädalavahetuseks väikse väljasõidu 3-4h kaugusele Missouri osariiki. esimesest hotellist leidsid Mrs ja Mr änksad disainitopsid. järgmine hommik leidsin fotoka ja kõrvaklappidega ümbrised lisaks. mina teatavasti armastan pildistada ja mees kuulab tööl alalõpmata kõrvaklappidest audioraamatuid, nii et ka need oleks sobinud suurepäraselt.
peatusime väikses Hermanni linnas kus mäe otsas asus Stone Hill viinamarjaistandus ja.. "winery". väga populaarne koht. liiga palju oli tüdrukuteõhtu gruppe seal kes saabusid sinna juba ette väga joogisena. kell oli lõuna. hmnjah. kui need lärmakad seltskonnad viisakate inimeste hulgast välja arvata, siis massist hoolimata oli tore koht ilusa vaatega. Missouri teiseks suurim veinitootja.
degusteerisime. meie lemmikuteks olid kolm viimast.
tasuta ekskursioon viis meid maja alla kaevatud veinikeldrisse.
lilla värv seintel ja laes on vaatidest välja imbunud veinist
lõppsihtkohaks oli New Heaven Cedar Creek. imeline kompleks mõnusa soolaveebasseini, restorani, konverentsikeskuse, pruulikoja ja mitme ööbimismajaga.
sinna basseini ja lebosse oleks heal meelel mitmeks päevaks jäänud. kogu meie sealviibimise ajal ei näinud ma kedagi teist basseinis ega sealses leboalas, seda parem meile.
kui Kansases on peamiselt tasane maa ja maisi- ning sojapõllud, mõned väiksed Lõuna-Eesti laadsed künkad sellele lisaks, siis Missouri on juba pisut mägisem ja künkad suuremad.
pruulikoda/baar
restoran elava muusikaga
õhtuvalguses
hommikul käisin jalutasin metsarajal mis viis välja ilusa järveni. järved ja tiigid on siin üldjuhul väga mudased ja reeglina mitte mõeldud ujumiseks, aga see tundus ilus ja puhas, oleksin tahtnud seal ujuda, mis ilmselt oli keelatud niikuinii ja aeg oli juba seal maal, et tuli asuda tagasi koduteele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar