Molly-Dolly

kui ämma sõbranna kuhugi pikemaks ajaks sõidab, siis toob ta oma väikse armsa Molly mu ämmale hoida. tema neljale, viiele või kuuele koerale seltsi. ämma koerad on fenomen omaette, sellest tuleb kunagi eraldi postitus. kuna üks ämma koertest on ka Molly, siis kutsun seda külalist Molly-Dolly'ks, sest ta on ilus nagu nukk. ämm kutsub oma Mollyt suureks Mollyks/Big Molly, kuigi minu silmamõõt ütleb, et ta pole oluliselt suurem. 

mulle üliväga meeldib see külaline Molly-Dolly, sest ta on üliilus! ta nägu on nii armsalt ümmargune ja ta on üleni niiiii pehme. ta on väike vagur tagasihoidlik mõnus sülekoer kes ei tekita lärmi ega püüa sind koguaeg igaltpoolt lipmsida. ta on nii puhas ja ta ei haise mitte üldse. puhas on ta kindlasti ka seetõttu, et omanik teda vähemalt paar korda kuus vannitab, aga isegi kui ta õues jalutamas käib tuleb ta sama valgena tuppa tagasi. 

meie vasikamõõtu koera pole kunagi shampoonitatud ja isegi kui teda õues pesta, siis kuivatamiseks viskab ta end kohe pikali, et murus ja mullas püherdada. kui teda vähegi põhjalikumalt paitada, siis on käed pärast mullaga kaetud. ta leiab alati üles värske mulla ja peenrad, et just seal käia või külitada.

millised ripsmed! isegi pikemad kui minul :)

kui mina saaksin valida millist toakoera võtta, siis Molly-Dolly sobiks mulle hästi. temaga oleksin nõus jagama isegi diivanit ja vahest ka voodit, sest ta on nii pisike, pehme ja puhas.

lõppu veel näide meie oma suure koera lähedusevajadusest. pole oluline kas sussi vastas, peal või all, peaasi, et lähedal