arstilkäik

paar päeva tagasi käisin USAs esimest korda arsti juures. esmalt tuli läbida 2 registratuuri, täita mõned lk'd ankeete ja sain 10 lk infomaterjali oma õiguste kohta ning kuhu soovikorral esitada kaebus jne. väga ameerika. registratuuris oli väike skänner millega nii isikut tõendav dokument kui ka tervisekindlustuse kaart sisse skanneeriti. viimast tehakse iga kord, sest inimesed võivad vabalt oma kindlustusfirmat või "paketti" vahetada. registratuuris küsiti m.h. mis rassist ma olen, see on siin maal väga tavaline üsna igas küsimustikus mis täita tuleb. siis võttis mind vastu arstiõde. kaalus-mõõtis, küsis küsimusi. nt tuleb neile siin loetleda m.h. kõik vitamiinid jms tabletilaadsed mida igapäevaselt võtad. õnneks mul on nimekirjas vaid üks multivitamiin. ankeedis oli ruumi igapäevaste rohtude/toidulisandite jaoks vähemalt 12 rida ja oleks saanud vajadusel lisalehe paluda. ameeriklased neelavad tablette palju-palju. mu mehel on erinevaid vitamiine/toidulisandeid juba vähemalt 4-5, muud rohud pealekauba.
võimalik, et sellest juba kirjutasin, et kui mu ämm mind siin esimest (ja tema jaoks ainsat) korda jõulude ajal nutmas nägi, siis uuris, et ega ma antidepressante võtta ei tahaks. hmnjah. ise nuttis koos minuga :)
kui õde lahkus, siis ütles, et arst tuleb mõne minuti pärast, tegelikkuses ootasime aga nii 20-30 min. ka küsis, kas on ok, kui arst koos praktikandiga tuleb, siin on nii kombeks ametit studeerida. siin on igal arstil mitu kabinetti. arst istub ratastega pukktoolil, ilma lauata ja arvuti on kinnitatud seinale.

minu arstikabinet oli sarnane sellele. 2 tooli patsiendile, lamamisase, arstitool ja arvuti

kui tore keskealine naisarst lõpuks oma noore meessoost pruunlasest (ma ei tea, kuidas neid paremini nimetada) praktikandiga sisenes, siis nad mõlemad kätlesid tervituseks mind ja mu abikaasat, hetk hiljem desinfitseerisid juba oma käsi. ma vist võimalusel jätaks pigem kätlemata kui vaataks seda desinfitseerimist pealt, kuidagi halvustava ja räpase tunde tekitab, kuigi saan aru, et polikliinikusse tulevad inimesed igasuguste pisikutega, mul oli lihtsalt vaja terve inimese retsepti. arst küsis ankeedist lähtuvalt küsimusi mu haiguste ajaloo kohta, see on mul pea olematu. ka tuli rääkida oma vanemate ja vanavanemate haigustest, suurt ma neist ei tea. ka küsiti millal mulle viimati tehti teste ja vaktsiine, kuu täpsusega. praktikant seisis kogu aja püsti ja vahepeal kuulas mu kopse, rinnalt ja seljalt. õnneks pluusi kergitada ei tulnud, nagu Eestis arsti juures. ka vererõhku mõõtis õde pikavarrukalise pluusi pealt. minu lemmik küsimus ankeedis ja arstilt oli, kas ma tunnen end oma pere keskel turvaliselt. tänapäeva ühiskonnas vägagi mõistetav. ka sain teada, et ameeriklased pigem võtavad nädala jagu suhkrutablette kui et püüavad mäletada nädala möödumist. ka mina pidin saama suhkrutablette, mis arst lubas mul hea mälu korral ära visata, aga kuna apteegist sain hoopis asenduseks muu nimega pakendi, siis sealt suhkrutabletid puudusid. arsti juures tuleb juba öelda kust apteegist oma ravimid ostad, sest just sinna retsept saadetakse. vajadusel saab lasta apteekidel omavahel retsepte edasi saata. kui apteeki järgi läksime, siis proviisor küsis mis hinda me tavaliselt maksame - väikelinnaapteek. meil hinda öelda polnud ja maksime n.ö. "odavama/generic" versiooni eest 22.48, netist uurides leidsin pakkuja kust saab originaali tellida 9 eest. samas üldjuhul on seal väikelinnaapteegis tunduvalt paremad hinnad kui ketiapteekides. edasised püüan tellida netist, samas selleks oli neil vaja retsepti ja pidin sisestama nii senise apteegi kui ka arsti info. loodame, et toimib. mulle väga meeldib, et siin on kõik rohud nimelised, enamus ravimeid saadakse oranžides plastiktopsides konkreetse inimese nimele, s.h. on peal juhis kui tihti rohtu võtta.

filmidest nähtud oranžid isikustatud ravimitopsid

kui ravim peab mingil põhjusel jääma pakendisse, siis kleebitakse nimi pakendi peale. isegi 2 lk võimalikke kõrvalnähte trükiti eraldi välja nimeliselt. miinuspool on see, et ravimi kättesaamisega läheb sellevõrra kauem aega, sõltuvalt apteegist 20 min kuni päev.
polikliinik pakkus võimalust liituda teenusega mis võimaldab internetist tellida retseptipikendust, vaadata oma testide tulemusi ja haiguslugu. selles on nad sammu võrra Eestist ees, vähemalt minu kogemuse põhjal.

pilt internetiprogrammist millega liituda sai

seda, kui palju visiidi eest maksta tuleb, ma veel tänase seisuga ei tea. polikliinikust välja registreerides meilt raha ei küsitud, kuigi sildid olid, et maksmine toimub kohapeal. pole aga võimatu, et arve saabub postiga.