väike väljasõit

möödunud laupäeval läksime mehega väiksele väljasõidule kuna olime juba mõnda aega tahtnud minna ühte konkreetsesse meiereisse, kui see on õige sõna mida siinkohal kasutada. ühes meie toidupoes müüakse kohalike lehmade piima mis just sealt tuleb ja lisaks müüvad nad oma väikses poes suuremat valikut erinevaid maitsepiima, kui need, mis me oma linnast toidupoest osta saame.

meil oli sinna umbes tunnike autosõitu Colorado suunas. tüüpiline Kansase maastik on põllumaa. sõitsime läbi ka minu lemmiku Flint Hillsi, see on künklik maaala meist pisut ida suunas - silmale ilus vaadata. kui ma saaksin välimuse järgi Kansases valida linnavälise koha kus elada, siis Flint Hills oleks minu valik. trenni oleks ka lihtne teha, vaja vaid mõned korrad küngastest üles/alla käia või joosta ja püsiks üsna hästi vormis :)

kahjuks on need künkad õhukese muru või heina kihi all päris kivised, seega kui tahaks puuviljapuid, marjapõõsaid ja juurvilju kasvatada, siis tuleks sinna mitu koormatäit mulda vedada, aga noh, esialgu ei koli me veel kuhugi.

piimafarmis tervitasid meid sellised toredad märgid. huvitav fakt Kansase kohta on see, et see oli esimene kord piimafarmis kui ma nägin USAs musta-valgelaigulisi lehmi. siin on küll üsna palju lehmakarja, aga need on üldjuhul üleni pruunid või mustad lihalehmad. loomaliha on siin märksa populaarsem kui näiteks sealiha. sigu meil siin vist eriti ei kasvatatagi, pole veel neid kuskil näinud.

 väiksed vasikad kosumas.

külavaheteel märkasime aeda kus oli palju vanasid autoromusid, keegi ilmselgelt kollektsioneeris neid. tegelikkuses oli tal autosid veel palju rohkem kui neilt kahelt pildilt näha.

 kohalik lavendlipõld juba kergelt lillakas. tahaks seda täies ilus näha. ma armastan lavendlit.

piimafarmipood müüs lisaks oma toodangule ka muude kohalike farmerite toodangut. ostsin kaks väikest kotikest lavendlit, ühe autosse ja teise vannituppa, 75c tükk.

see juust on meile juba varasemast tuttav, meie lemmik kohalik juust. ka maitsesime poes nende oma kohalikku jäätist, sellest unustasin pildi tegemata.

meekõrred. esimest korda nägin nii palju erinevaid maitseid. N8 valis kaneeli ja arbuusi oma, mina virsiku ja kirsi. kõik olid väga head. kokku oli neil üle kümne valiku kindlasti. 33c tükk.

tahtsin osta tavalise sinepi, aga ei pannud poes tähele, et seal oli ühe kahe erineva valiku, mõtlesin veel, et miks need karud pisut erivärvi on. seekord tuli koju siis suitsumaitseline, pole ka paha.

valisime kolm erinevat piima. maasikamaitselise, tavalise 2%lise, oleks saanud osta ka täispiima ja pruun on root beer maitseline. Eestis pole seda jooki sestap jääb tõlkimata. värvi poolest nagu kali, aga magusam ja teise maitsega. oleme hiljuti avastanud, et kui cocas jm koolajookides kipub suhkurt olema üle 40 grammi, siis root beer jookides tihti 75 grammi, aga tunda pole seda vahet. see on tavaliselt mu mehe esimene karastusjoogivalik. mina tahtsin kangesti proovida nende eggnog (jälle ei tea tõlget) piima, aga see on vist hooajaline ja selle maitsmisega tuleb oodata. tore on see, et kui need klaaspudelid puhtaks pesta ja sinna poodi tagasi viia, siis saab piimahinnast alla. üks pudel on koguseliselt pool gallonit ehk umbes 1,9 liitrit. kui poest tavaliselt piima ostame, siis tuleb koju terve gallon või isegi 2, ehk siis 3,8 või 7,6 liitrit korraga. see tavaline poepiim mida üldjuhul ostame on aga rohkem töödeldud ja säilib rahulikult mitu nädalat, aga mitte siiski kuid.

samal nädalal sain omale uue pandatassi, see on üsnagi teeserviisitassimõõtu.

 pandale tundub maasikapiimavann meeldivat :)

tagasiteel peatusime meie kiirtee kõrvale jäävas veinipoes, sest esiteks oli see logo ja nimi meile hõõgveini pealt tuttav ja teiseks reklaamisid nad plakatitel tasuta degusteerimist :) hõõgveinid pole siin populaarsed nagu külmas Põhja-Euroopas. pika otsimise peale oleme leidnud kahte erinevat ja just selle firma oma meeldib hästi. siin võib peale väikest degusteerimist ikka rooli istuda ja samas ei ole kuulnud ühestki autoõnnetusest kus keegi purjus peaga oleks avariis põhjustanud.

pood asub vanas tanklas ja nagu näha üritavad nad seda pisut varjata.

need kolm veini ja üks veinimaitseline moos/tarretis tulid meiega koju. mina valisin virsiku ja kirsi, mees selle keskmise.

kuigi me pole suured alkoholitarbijad, siis on omamoodi tore olnud siin avastada väikseid kohalikke viinamarjaistandusi ja nende veini degusteerida. unustasin mainida, et degusteerimise käigus proovisime ka nende jalapeno veini mis maitses nagu vedel jalapeno, veini maitset polnud ollagi. üks lonks proovida oli põnev uus kogemus, aga üle ühe lonksu ka ei tahtnud, olgugi, et toidulisandina meile jalapeno maitseb.