4. juuni 2017

tuba iseendale

kolmas magamistuba meie ligi 100 aastat vanas majas kuulus seni koerale mida ta mul lahkelt lubas kasutada kui ma siia esimest korda kolmeks nädalaks külla tulin. nüüd on see tuba taas minu tuba, sest koer on vanurieas ja puusad haiged ning mu mees arvas, et parem on, kui ta enam treppidest ülakorrusele käima ei peaks, sestap elab koer meil nüüd vaid alumisel korrusel kus on avatud elutuba, mehe töötuba ja köök. tänu sellele muutusele sain rahulikuma ööune, sest koer on meie maja kõige kõvem norskaja, teine koht kuulub seitsme aastasele lapsele :) ka on vähem koristamist, sest koerakarvapusad ja käpajäljed pole enam igas toas.

kuna siin toas eriti mööblit polnud, vaid üks suur koera madrats, vana raamaturiiul ja paar pisemat asja, siis tuli mul oma toa jaoks mööbel leida. alguses mõtlesin, et saan enamuse mööblist kasutatud asjade poest, aga kui nii mõneski poes sai ringi vaadatud, siis selgus, et hinna ja kvaliteedi suhe on siin ikka väga paigast kui saan uue sama hinnaga või odavamalt kui kellegi enda pintseldatud lobudiku mööbli nn antiigiärist. tellisin kogu poe mööbli kolmest internetipoest neid eelnevalt vaid arvutist pildilt nähes. õnneks on Ameerikas igasugune veebiostlemine väga turvaline ja kui toode ei sobi saab selle tagasi saata. kuna üks toode saabus täkete ja pisivigadega, siis sain summast 30% tagasi, kui oleksin otsustanud toote tagastada, oleksin saanud muidugi kogu summa tagasi.

seinad olid varem valged, nüüd siis juba määrdunud ja tuli üle värvida. vaatasin alguses rõõmsamaid toone, aga siis otsustasin dove/tuvi beeži tooni kasuks, et värviline diivan ja muu mööbel sellega liialt võistlema ei hakkaks. kuna tuba on suhteliselt väike siis võttis seinte värvimine mõne tunni ühel õhtul ja pisut üle tunni teisel õhtul, et vajalikest kohtadest üle võõbata.

mulle on äärmiselt oluline, et tuba oleks hubane. elu on näidanud, et hubasust minu jaoks loovad nt vaip, padjad, hubane valgus, küünlad, potililled ja isiklikud esemed.

toa stiiliks sai skandinaavia puit + valge mööbel ning 50-60 stiilis mööblijalad. kummut ja raamaturiiul on tehtud Taanis ning kirjutuslaud on Aalto disain Soomest. tüdruku pilt seinal on Anneli Akinde sulest ning kaasa toodud Eestist. raamatuid on mul siin tegelikult juba rohkem, aga osa neist jätsin magamistuppa.
toolile panin lambavilla, et istumine pehmem oleks ja tuba minu silmis taas pisut hubasem. see kirjutuslaud meeldib mulle väga. kuigi esmapilgul pole laual sahtleid, siis on kogu laua ulatuses panipaigad kuhu asju poetada. ka on laua sisse ehitatud eraldi pistikupesa kahe juhtme jaoks ning ka kaks usb pesa lisaks. arvuti rändas minuga kaasa kohvris, pisut kõhe oli näha kuidas nad lennujaamas kohvreid loobivad, aga arvutit eraldi saata oleks olnud ülikallis. õnneks ületas see ookeni vigastusteta. isegi laualambi leidsin puit + valge viimistluses, toodetud Saksamaal.
põrandalambi tootis keegi immigrant käsitööna Usas, nüüd meenub, et see oli tegelikult juba neljas veebipood kust midagi toa jaoks tellisin. Amazonist oleks saanud ka, aga otse tellides tuli soodsam. kuna armastan teed juua, siis pidi mu toas kindlasti olema üks väike kohvilaud, et diivanil raamatut lugedes või tööd tehes oleks kuhu tass panna. kaks suuremat keraamilist potti leidsin kohalikust Ross kauplusest, pood mida ema mulle eelmisel suvel Kalifornias tutvustas ja mis nüüd ka meie linnas avati ja sel kevadel külastasime seda emaga koos juba siin. seinal on maal mis ma oma mehelt ostsin kui me veel lihtsalt kirjasõbrad olime. kuna ta saatis selle mulle Eestisse, siis nüüdseks on see juba kaks korda ookeani ületanud. metallist sildi sain kihlumise puhul sõbrannalt kellega kunagi koos K-arvutisalongis töötasime ja kes praegu Stockholmis elab.
diivani tahtsin mingit mõnusat tooni, ka nt kollased ja rohekad-sinised meeldisin väga, aga otsustavaks sai nii materjal (linane) kui värv, et kergelt ei määrduks. olen valikuga väga rahul. kuna patju diivaniga kaasa ei tulnud ja diivan ise on kõvemapoolne, siis ostsin lisaks sulepadjad Rossist. vaip on puuvillast kaltsuvaip, ilusaim kaltsuvaip mida iial näinud olen. katab praktselt kogu põranda, näis mis siis saab, kui mul tekib soov seda pesta, sest meie suurde pesumasinasse see ilmselgelt ei mahu.
nurgas on peegliga riiul, praktiline leid naisterahva tuppa. uksel ema saadetud kalender Eestist ja kunagise klassiõe tehtud joonistus/maal. enamus asjadel mu toas on oma lugu, mitmed asjad on saabunud mu ellu erinevatel aegadel erinevatest riikidest. hea on teadmine, et mul on siin kodus nüüd oma pesa. need, kes siia tuppa sisse astuvad, saavad ehk rohkem aimu sellest, kes ma päriselt olen.

Kommentaare ei ole: