Truckhenge

enne oma esimest USA külastust uurisin netist, et mis siin Topekas huvitavat on, väheste vaatamisväärsuste hulgast tuli esile ka Truckhenge. kuna mulle jäi mulje, et tegu on kellegi koduga ja tuleb eraldi kokkuleppida, et sinna uudistama minna, siis jätsin selle asja sinnapaika. huvitaval kombel polnud isegi n8 seal veel käinud. siiani arvasin, et seal on eelkõige vaid üks kuni paar kastiautot vertikaalis ja see ongi kõik, aga oh üllatust kui fotograafiaklubiga sinna läksime ja ma ei suutnud ära imestada kui palju kraami ja kunsti ja kõike kõike seal on. isegi nende krundil ei paistnud otsa ega äärt. koju tulin 152 pildiga, praeguseks alles alla 70. piltidele püüdsin vaid pisiosa nähtust ja samas jäi mul ka üksjagu asju seal nägemata.

üllatus number 1 - paabulinnud. neil on neid 9! selline vaade ootas meid ees kohe kui autost välja astusime. tegin paar kiiret klõpsu ja olin kindel, et küll ma jõuan neid ilusabasid veel hiljem pildistada, aga hiljem tuli paduvihm ja pärast seda ei näinud enam ühtegi puhevil saba.

 mõned kinnised sabad püüdsin ka nii muuseas igaks juhuks ringi jalutades pildile.

nende põhihoone ehk kodu väljast

paar sellist tegelast on majaesisele kinnitatud

majatagune

härra Ron ise meile oma kodu sisu tutvustamas. särk veel ootamatust paduvihmast märg. tal oli seal meeletul hulgal maale ja muud. isegi betoonpõrandad olid kunsti täis.

 üks mulle vast kõige sümpaatsem maal seal oli selline

 koerake oli päris :) siit on näha, et põrandapinda pole mitte värvidest puutumata jäetud.

veel üks väike näide kodusisustusest

maja esiosal on näha kaks huvitavat seinaosa, misväljast olid sellised

ja seest sellised. need on pudelitest ja osaliselt ka muust klaasist laotud! väga vinge idee.

 tundub, et pererahvas armastab kaktuseid

 siin mõned nende kogust

kui mul üldiselt muude lillede ja taimedega on üsna hästi läinud, siis kaktused olen kõik väljasuretanud, liiga tihti kastsin vist?

 neil on seal mitmeid välihooneid, muuhulgas ka lagunevad autosuvilad.

 kõik kuidagi ära dekoreeritud

 jalutades leidsin PALJU puukujukesi, abikaasa mul arvas, et need on kellegi teise kunstniku tehtud.

 valisin vaid mõned kellest pilti teha

 see kalamees püüdis igatahes pilku

 võta mul käest

 mingil põhjusel tekib seos lasteraamatute või multikatega. lõbusad sellid, kas pole?!

 härra konn

 neid oli seal õuealal ja toas rippumas mitmes toonis

 kui puukujude juures jalutasin kuulsin järjest väga lähedal väga palju püssipauke. natuke hirm oli ka. hiljem selgus, et osa krundist on nad eraldanud lasketiirule kus inimesed saavad raha eest kõmmutamas käia. oletan, et see proua veetis osa aega oma eksistentsist seal.

see meenutab mulle mu mehe eeslikest kelle ta leidis puuduva jala ja muidu katkisena kuskilt prügi hulgast ja kunstiks muutis. mulle meeldib.

miks mitte teha pudelitest varjualune?

 kui traataed kuidagi igav tundub ja asju ülemäära palju on, siis saab teha näiteks midagi sellist

mida teha nende kingadega mida enam kanda ei taha või ei saa? kunsti muidugi!

 minu 2 lemmikut ohvrit

 pole paha

osa jalanõusid võib näiteks ka puu otsa visata

 nüüd siis lõpuks tulevad pildid mille poolest see koht eriti tuntud on. vertikaalis kastiautod

 vaieldamatult minu lemmik

ja viimaseks, nende kelmikas postkast

fotograafiaklubi kohtumiseks ideaalne paik! nii palju sai näha ja palju jäi veel avastamata. hiljem kodus mõtlesin, et huvitav, mis sest kohast siis saab kui vanapaar maamunalt lahkub. päris palju koristamist või säilitamist. imetlesin seda kui produktiivne see härra on ja kui lahkesti nad inimesi oma koju ja kogutud kraami keskele uitama lubavad. Eestis oleks peale esimest nädalat vist kõige läikivamad ja väärtuslikumad asjad jalad alla võtnud s.h. kindlasti ka armas kaktustekogu.