kui minusugusel sünnipäevafoobikul on nii imeline päev, siis peab seda lihtsalt jagama või endale meenutuseks jätma. päev algas tegelikult justkui eile õhtul, kui sõber enne uinumist helistas, et tal ei tule und, teades, kuidas ma end oma sünnipäeva eel tunnen. ta oleks tahtnud mind üllatama tulla, aga töö ei luba. ütles, et ei saa muud teha, kui mu peale mõelda ja paluda, et Jumal laseb kellelgi teisel mind üllatada - ta palve täitus :) päev algas sellega, et meilikastis ootas kauge maa sõbra tervitus. FB seinale oli pannud teine sõber imeilusa loo https://www.youtube.com/watch?v=JCXUxfDxbX8. see paitas mu hinge (korduvalt). skaibis ootas unetu isa ööõnnitlus. ja see oli alles algus.
postkastis oli kaunis kaart sisuka ja julgustava sõnumiga
edasi viis tee vanemate juurde, et ema kohvikusse hommikusöögile viia (isa ei saanud tulla), sest kui poleks mu armsaid vanemaid, poleks ka mind
emake kinkis mulle rohkem, kui oleksin osanud oodata, s.h. Tokyo kausi. isa kinkis võimaluse ise meelepärane kink valida :)
peale kohvikut käisime mu lemmik kinos
siis tahtis ema oma lemmikpoest läbi astuda ja minu üllatuseks on mu vanus juba seal maal, et leidsin ka omale prouade poest ühe meelepärase eseme. mis aga kodus eriliselt pilku köitis, oli sõna, mis tuletas meelde, et Jumal kõnetab vahest päris üllatavates kohtades, ka järjekordse musta kleidi sees.
koerad said täna 13448 sammu jalutatud
ja päikest, nagu mitmed teist mulle soovisid, oli täna nii palju, et isegi varjulises paigas vanemate lillepeenras polnud sellest pääsu. taust on teadlik valik
mul on üks teise linna sõber kes mind aegajalt smartpostiga üllatab. täna ka. kohe näha, et panustas 100% mulle mõeldes :) mu suu sai kõrvuni
pakis oli selline kaart
ja täiuslik karp
täis imeilusat ja oi oi kui head!
siis viis õde meid emaga linna. kohtusime rongis. viru tänaval saime ülesande valida omale roosid. minu omad on keskmised roosad roheka äärega. et õde lilledeta ei jääks, üllatas ema teda ka võrdsuse mõttes. me sündisime üle päeva (ja aastate) 16, 18, 20
õhtustasime raeplatsis Maikrahv restoranis, õe kink meile. maitses hea
oma kalli emaga
roose kogunes veel järgmistel päevadel juurde :) ilus nagu pruutkimp
kaunis kaart kogudusest
vennanaise kätetöö
palju oli veel lisaks seda, mille kohta fotod puuduvad. mõne pereliikme kallistused, 3 telefonikõnet, kahe sõbra kohtumisesoov, smsid ja kõik need FB postitused! olen nii tänulik, et võtsite hetke, et mulle täna mõelda. tõite mu päeva palju rõõmu.
1 kommentaar:
Kallis tütar Tuuliki. Olid selle päeva kangelanna. Oled kullakallis ja kuidas see ongi, kuidas sina" külale, nii küla sulle. Oled need head sõbrad endale ligi meelitanud oma headuse ja siirusega. Heal iminesel on palju sõpru, kuid kes jääb sõpradest ilma? see on ise süüdi,eks?
Tore oli sinu rõõmu jagada ja sellest osa saada.
Ema
Postita kommentaar