õelapsed kutsusid mind ühes endaga oma ema pidupäeva tähistama Fahle maja restorani. meil sai päris palju nalja. alustades sellest, et restorani kõrvalt lauast saime kuulda kõnet. tekkis tunne, nagu oleks nõuka-ajas, punased nelgid laual, läbipaistvad pudelid ka ja muu selline. seal pikas lauas ei olnud juubel, aga sama hästi oleks võinud olla. jutust jäi meelde mh iva, et võidab see, kes lööb kõige rohkem väravaid. kõne oli rahvusvahelisele poola-soome-moldova jalgpalliliidule vms. et siis jah.
taustal kardin mille tagant tuli hiljem kõhtukõverdav kõne
magustoiduks sõitsime Viru LaMuu jäätisekohvikusse. teel sinna sain kuulda Amanda unenäost oma abiellumise kohta messiboksis, sest mul oli asjaga jube kiire. nii kiire, et vaevu jõudsid külalised kohale tormata. toitu pakkusin ainult 2 kandikutäit, mis oli Mannule pettumus, aga minu jaoks kõlas üsna usutavalt :D aga nagu sellel puhul kombeks, siis mees jäi nägemata.
õhtu täht Kaili oli võluvalt kaunis nagu alati. kui vanemaks jäämine meid kõiki sellise nooruslikkusega tervitaks, siis miks üldse kurta ja karta. nooruslike vanemate nooruslik tütar. sest olgem ausad, kui võõras inimene peab piltidelt leidma õed (x2), ühe tädi ja ühe ema, siis ei pruugi üldse lihtne olla :)
mis oleks õhtu koos Netu ja ilma selfiede/fotodeta? ilmvõimatu, ma arvan. aga tore on, sest mul ausõna polnud ühtegi taolist Viru keskuse vetsust. nüüd on 2 :)
Apollo raamatupoest leidis Kaili omale mu ühe lemmik eesti artisti Mari esimese plaadi "22" ja mina eelmises postituses mainitud raamatu. täiesti rõõmus õhtu oli. olgu meil igaühel seda rõõmu igas edasises päevas veel rohkesti. naeratused ja naer on defitsiit ainult nii kaua kuni nendega koonerdada. hurraa mu ilusale õele ja tema ilustoredatele tütardele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar