disainerina tööle kandideerimine tundub kuidagi palju isiklikum kui nt klienditeenindajana. sest noh.. küsimus pole ainult selles, kas oskad/ei oska, või kas oled lihtsalt kena tubli inime. kui oma looming on tööle saamise aluseks, siis see kuidagi koorib paljaks. nagu vanasti kekatunnis või koolipeol, oled ootusärevuses, kas osutud seekord valituks või ei.
ja siis veel need palganumbrid... kuidas määrata enda väärtust? ilma ala- ja ülehindamiseta.
samas, põnev on ka. mulle meeldivad säärased uued väljakutsed ja enese proovilepanekud ja ma ise usun oma töösse (ja muussegi veel). ja tegelikult pole ju vaja rohkem kui vaid üht kes mind valiks. nagu mehegagi, ühest on küll.
nii et lootust on.
ja siis veel need palganumbrid... kuidas määrata enda väärtust? ilma ala- ja ülehindamiseta.
samas, põnev on ka. mulle meeldivad säärased uued väljakutsed ja enese proovilepanekud ja ma ise usun oma töösse (ja muussegi veel). ja tegelikult pole ju vaja rohkem kui vaid üht kes mind valiks. nagu mehegagi, ühest on küll.
nii et lootust on.
1 kommentaar:
ˇlike
Postita kommentaar