olen natuke kammitsais ja nõutu. mu armastusest on saanud kohustus. mina ja klavessiin. olen vist selles punktis kus olekski vaja meid kaht - ilma juhendajata. muidugi on temast kasu ka, aga mul on iga tunni ees natuke hirm. sest ma tean, et ma pole jõudnud piisavalt.. ei ole veel oluliselt osavam. on vaja lihtsalt klavessiini, ütleme.. elu lõpuni, väike virn noote ja vaba valik millal ja kui palju ma temaga sõbrustan. kuidagi keeruline kui armastust on hindamas keegi teine regulaarselt teatavate normide ja seaduspärasuste alusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar