11. veebr 2013

kriibib

ma lihtsalt ei oska..
ei oska tegeleda nende lahutavate inimeste probleemidega
seda enam kui need jõuavad minuni läbi muude inimeste imelike mõtete
nende oletuste ja ettepanekute
ei, ma pole kellegi kodu lõhkunud
aga terveks teha ka ei oska
kuigi niiiiii väga tahaks
sest kuigi ma ei oska lahendada nende muresid
ei oska ma ka ise olla
aimates nii pisivähe seda
mis killud seal tegelikult on
mind kriibib
täna õhtul
valusalt
osa sellest on hoopis möödunud sügisesel kõnel
kui ta helistas juba teist korda, et öelda,
ma ei tule
ja see polnud mees
ei minu ega kellegi teise
vaid üks teine
kelle nüüd juba teine kõne
kriibib
kuidas me siia jõudsime?
kriibib lahutusetagi
kriibib abielutagi
kriibib mehetagi
kriibib
miks elu meid kriibib?
täna just

Kommentaare ei ole: