sa tunned end ära. sina, kellele ma selle kirjutan.
siiani on hämming. "mul on selgust vaja", nagu hiljuti ütles üks tuttav. sa olid kaugel, üsna kaua, aga ikka ilmusid need tuttavad tähed mu postkasti(desse). sain aru, et tahad olla veel sõber, minna metsa ja veele ja.. arvasin, et tahad. ja siis sa tulid. kohtusime. sa tead. kõike tead. hingesugulane, ütlesid muude juttude vahele. ja ma uskusin, mis sa temast rääkisid. sest ma ei oska sõbras kahelda, ka siis, kui ta ütleb, et peagi kohtume. aga kui sa siis läksid, ma tajusin midagi. see, mis sammu sa astusid, tegi mind sõbrana murelikuks. kellelegi oled sa valetanud, väga suurelt. ja ma tõesti loodan, et see olen mina. sinu enda pärast. oh, Jumal, too selgust ja seo kinni lahtised otsad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar