Eesti inimesed hakkavad euroopastuma. täna poes üks noormees oli küllalt julge küsima, kas ma saan teda aidata (ta teietas mind viisakalt), et "kas need on aprikoosid, nektariinid ja virsikud?" (ise samal ajal õigeid asju näidates). muidugi ma sain teda aidata, sest ma ise valisin just virsikuid, ja ütlesin: "just nii". maksis ongi segamini süsteem, kus pead ise valima pikast puuvilja siltide nimistust milline peaks olema õiget nägu frukt kuskil allpool kõigi teiste omasuguste hulgas. ja eks ma olin teadja puuvilja ostja enesekindlusega parasjagu virsikuid kotti valimas. hiljem, kassa sabas, lubas üks mees "neiu" ette, sest ta oma poiss oli veel kuskil riiulite vahel. mäletan oma esimesi sõite Soome, kus mu imestus oli suur, kuidas meie peretuttavad kõiki müüjaid tunnevad, et nendega juttu teevad. siis ei öeldud Tallinna poodides ju veel teregi. viimasel ajal on meie inimesed ka avatumaks läinud. sobib mulle hästi.