täna on hall. aga vihmane. hea. aga halb. imelik.

taaskord pidasin vestluse maha enesetapu teemadel.
ja pahandasin.
kuidas nii saab?
miks inimesed ei oska ebaõnnestuda? miks inimesed ei oska elada kurbusega?
miks inimestel puudub lootus?
kuidas saab rajada oma kõik lootused teisele inimesele?
miks lastakse purustada kogu mina?
ma küsin liiga palju. ma mõtlen sügavuti. (rohkem kui vahest vaja).
ka mina olen olnud kurb. ka mina olen saanud haiget. ka mina olen lootnud liialt inimestele. aga mitte kunagi pole surnud minus lootus lõpuni.

ma olen õnnelik inimene.