otsustasime mu sünnipäeva tähistada päev varem Kansas Citys, see asub meist u 1,5 h kaugusel ja on läheduses ainus suurlinn. lõunat sõime cheesecake factorys. me polnud seal varem käinud.
minu maitsev lõuna
mehe valik. ennast ta pildi peale ei tahtnud, tal polnud just emotsionaalselt eriti hea päev.
mina olin selline
väga imelik pilt mu sünnipäevameigist ja sasipeast. aegajalt katsetan.
peale lõunat käisime Nelson-Atkins kunstimuuseumis all oleval pildil on näha sealse siseaatriumi/kohviku hubasust. muuseum ise on jagatud sektsioonideks ja näha sai nii Euroopa maale, Aasia keraamikat, Egiptuse sarkofaagi ja muumiat ning indiaanipealiku peakatet, palju muud sellele lisaks. õues pargis on huvitavaid skulptuure.
minu soov oli kindlasti vähemalt ühte jazziklubi külastada. bändi asemel oli pigem orkester, aga jazzi ma kuulda igatahes sain!
koht ise nägi kansase kohta üllatavalt hubane välja kõigi nende lampide ja tehisküünaldega
päris sünnipäeval läksime tordiga ämma juurde ja nii see tähistamine läks. meil siin erilisi pidusid ei peeta, sõbrad ja pere mul ju ka liiga kaugel, et nendega koos tähistada saaks. seda erilisem on, et mind nii rohkelt meeles peeti. kõik kingitused piltidele ja blogisse ei jõudnud, aga siin suur osa neist. mu meel sai korraga nii rõõmsaks kui härdaks. olen nii tänulik iga meelespidamise eest ja ikka väga igatsen omasid!
vennalaps Emma joonistas mulle kaardi mis FB vahendusel minuni jõudis. välismaa keeles ja puha! nähtavasti on päike mu palged ka üsna mustaks juba paitanud :)
kuna unistan oma autost, siis kaardi sisu on vastav. praegu sõidan oma mehe 1999 aasta Toyota Camry Lewisega mis aastaid tagasi kuulus ta vanaisale ja praegu mõnest kohast vaid teibi abil koos püsib, muust rääkimata, aga sõidab! samas transpordib mees sellega oma lapsi ja väga igatsen taga oma enda puhast autot, mille jagamiseks süsteeme välja mõtlema pea ja autosse sisenejatele oma reeglid kehtestada saab. reeglitel on omad ilmselged hüved :)
veel sünnipäevakaarte, kõik omamoodi väga armsad ja erilised.
abikaasalt saadud suur sall ja käesoendajad, paar korda on juba vaja läinud, kuigi täna, 10.nov lubab taas +22c, samal ajal kui Eestis ilus lumi ja omamoodi jõuluootus juba on.
mõned šokolaadid vanematelt ja kahelt sõbrannalt, rohkem lihtsalt polnud pildistamise hetkeks järgi. häbi tunnistadagi mis seis enne seda oli ja mis täna on :D
Belgias elav sõbranna saatis mulle ilusa salli
vanematelt saadud kott. teksti sisust püüan jätkuvalt veel aru saada, et mida sellega tegelikult öelda tahetakse. sõnadest saan aru, aga selle taga olevast mõttest mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar