eile võtsin lõpuks jalad kõhu alt välja (mitte, et nad seal koguaeg oleks), et Paavli kaltsukat avastama minna, sest kuulen sellest vahest ikka siit ja sealt. otsustasin minna rongiga lillekülla ja sealt jala, et samme koguda ja kevadet sisse hingata. kodus valmistasin end päris põhjalikult ette, võtsin rahakotist välja üleliigsed pangakaardid ja juhiload (kes teab mis seal juhtuda võib) ja pakkisin kotti raamatu, veepudeli ja üksjagu teemoona. mingil põhjusel on Põhja-Tallinn minu jaoks kuidagi trööstitu ja hirmutav. jah, loodust on omajagu palju ja nendes vanades lobudikes majades on omamoodi ilu, aga kuidagi kahtlus on, et kuskilt tuleb keegi torkab minusse süstla või haarab käest koti, hea kui seejuures peksa ei saa või kes teab mida veel.. jalutuskäik möödus siiski kenasti, algas see vana tuntud rada minu peale keskkooliaegset töökoha poole (kassisaba viadukti juures), edasi viis see õe kunagise kodu poole (Roo tänaval) ja sealt juba M. või J. kodu suunas, seega eks mul oma seosed selle kohaga on olnud. ise imestasin, et julged vanemad mul, et võisin lapsena (nii 10 aastasena umbes) üksi korduvalt sõbrannadele päris Kopli lõppu külla sõita, aga noh, eks meid lapsi oli palju.. ja ega siis polnud see narkoteema nii tõsine ka kui täna, ma oletan. Paavli kaltsukasse ma igatahes jõudsin ja siis meenus, et olen seal varemgi käinud, ammu ammu, umbes siis kui see avati. ei mäletagi enam, kas olin siis põhikoolis või keskkoolis. toona meeldis see mulle rohkem. siis polnud kaltsukad veel eriti (kõrges) hinnas ja rahvas neist suurt lugu ei pidanud kui meiesugused noored välja arvata. alustuseks tervitasid eile mind seal 40€ (!!!) kleidid. pluusid olid soodsamad. et päris tühjalt mitte ära tulla ostsin 3 sinist pluusi, kokku 4€. hiljem võtsin suuna Balta poole ja käisin teepeal jäävast humanast läbi, oli 2€ päev ja sain veel 2 kleidikest ja ühe kerge pusa kokku 6€. tõin Niine tänavalt oma viimased 2 beebitassi ära ja nii sai kott päris asju täis. tagasi rongiga koju ja oligi ligi 15000 sammu koos.
Paavlist
Humanast
1 kommentaar:
oh, mul olid kunagi ennemusitsel ajal samas emotsioonid kopli osas.
põhja-tallinnat tervenisti ei tembeldanud hulluks kohaks.
aga nüüd, ohh, ma armastan seda paika.
mitte koplit per se, aga ikkagi!
ja kaltsukas..noh, oleneb, kuidas veab. vahel on hea päev, siis jälle kehvem.
Postita kommentaar