ühel suvisel päeval käisin külas heal sõbrannal, ja mälestustel. ahjusoe kook ja koduaia tee, üsna alati ootamas. ka minule oli tihti koht tema lapsepõlve suure pere laua taga. kuigi mu ema seda mulle keelas, jäin aegajalt ikka, hõrkude roogade ja soojuse sisse. kodus ootasid nii mõnigi kord tühi maja ja juustuleivad. tema majast sai minu sisse natuke kunsti. ja käsitööd. ja soojust. ja headust. oli suur pirnipuu, kassid & koerad & kanad. türgioad ja palju muud. mardilaulud. barbie ajakirjad ja turg. nii palju. nii palju. lugesime samme minu väravast tema väravani. mõnikord mitu korda. poolele teele või värava ette. paljud tema kodust on tänaseks läinud. linnuna lendu. siia ja sinna. aga soojus seal majas on jäänud. ja üks maailma parim vanaema. ja pirnipuu. lisaks on osav mees ja üksteise võidu laulvad heledapäised tüdrukud ema õmmeldud kleitides. ükskõik kui harva käin, ikka on soe ja kuidagi oma. koduteele tuli kaasa mitu tükki kooki ja hanemuna, minu elu esimene. terve pannitäis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar