justkui turistina vanalinnas. et siis fotokaga.
mind võtab rajalt maha krišnaiit L., pakub retseptiraamatut ja hüüab "halleluuja!" kui kuuleb, et olen kristlane. annan raamatu tagasi (sest see pole mu 1. kohtumine krišnaiidiga) ja ütlen, et usun, et seda läheb kellelgi teisel rohkem vaja kui mul. kui jätkan teed, siis hõikab järgi "Jeesus Kristus õnnistagu sind!", soovin tallegi.
edasi viivad jalad Toompeale. kisuvad vaateplatvormi poole, ise muigan juba ette. aga olgu, kui turist, siis turist. ja seal tervitab mind (ja teisi) meigitud laulja Uku valge tiibklaveri taga ja üllatab meid venekeelse laulga. teatraalne. -7c. tasus minna.
Pika Hermanni pargis võtan kotist välja oma küünlajalast japlanna, minu Amelie isa päkapikk, keda ma seal fotokooli jaoks jäädvustada püüan. lähenevate turistide rõõmuks.
raeplatsis vabandame glögimüüjaga teineteise rõõmuks üks oma külmast kanget diktsiooni ja teine võetud kõrvu. alkovaba ei = alkoga.
kohtumine Cubaga toob aasta esimese jõulukingi. kõrvarõngad! just oli vajagi. ja olen tänulik.
nüüd veel käekott kummik koju tuua ja ongi üks imeline päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar