ma püüan neid hellalt hoida, ja eeldan, et uuelt soetatud raamat näeb ka peale lugemist võimalikult samasugune välja. kuid mul on sõbranna, kes raamatuid laenates ütleb, et võin seda vabalt markeriga joonida või esikaant üle selja keerata - minu jaoks õudusunenägu :) kui laenan raamatu välja ja selle teises konditsioonis tagasi saan, siis kriibib.
üks minu inimtüübi tuttav küsis hiljuti, et kas mul on ka asjade vastu empaatia. tõi näite porgandist, et eelistab seda riivimise asemel lõigata, kuigi samas on kahju riivist kes endale antud ülesannet täita ei saa ja kõrvalt vaatama peab. tema porgandid on minu raamatud.
üllatav on see, et Piiblit ma joonin (värviliste pliiatsitega) ja naudin kui sellel on rohkem jälgi (joonitud lauseid ja lehitsemist). aga muidu hoian seda erilise hoole ja armastusega ja teadlikult väldin sellele muude asjade peale panemist. miski mis ei taha vaka alla. käeulatuses ja kiiresti leitav.
PS. mulle meeldivad m.h. ka kulunud ja vanad raamatud, sest need jutustavad juba oma (aja) loo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar