esimest korda

eile vahetasin esimest korda elus ise oma autol lähitule pirni, not a big deal, aga üldjuhul ma püüan autoasjadega nii vähe kui võimalik kokku puutuda. mulle on tähtis, et auto sõidaks ja töökorras oleks, aga ise sellega muud, kui sõita, nagu väga ei ihka. samas on tulnud auto kindlustusse, remonti, pesulasse ja ülevaatusele viia. alguses oli tõrge (minu kompleks), aga mis teha kui tulen perest kus ema ise pole vist elus kunagi tankinud, muust autondusest rääkimata. muidu 6´e lapse ja 11 lapselapsega hakkaja naine. aga eks me tahamegi üldjuhul oma vanematest erineda.