Mu väikevend kihlus 10.01.2010. Muidugi mul on väga hea meel nende üle, sest Miku leidis omale väga meeldiva ja armsa naise! Aga paratamatult närib natuke hinge ka, et 6 aastat noorem vennake jõudis minust ette. Olen justkui hiljaks jäänud. Tean küll, et tobe jutt, aga lihtsalt tunne on selline. Samas tean ka, et 21 aastaselt olin paljuski teine inimene kui täna, ja võimalik, et poleks teadnud milliseid omadusi ma oma mehes otsin. Targem olen nüüd küll, aga mõni lollus oleks tegemata jäänud. Meie pere kuuest lapsest abiellun mina kõige vanemana. Aga mis siis ikka. Palju õnne Mihklile ja Kristile! Rõõmsast südamest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar