aa ja mulle juba mõnda aega tundub, et mul on liiga palju asju. ja enamus neist on sellised, mida ma iga päevaselt või isegi mitte iga aasta ei vaja. 

näiteks mälestuste kastid. mul oli 8 väiksemat sorti kasti ja kingakarpi täis vanu kirju, päevikuid, kaarte jne. ühtviisi armas on hoida niimoodi neist inimestest ja olukordadest kinni, aga kui mul juba 25sena on nii palju neid reaalsel kujul asjadena, siis mis veel 75sena. otsustasin ebaolulisemad minema visata. nt 10 aastat vanad kirjad kirjasõpradelt kes mitmetel viimastel aastatel pole mu elus üldse olnud. need olid kirjad stiilis kuidas läheb ja mis muusika sulle meeldib. või siis kirjad nende igapäeva tegemistest. vahvad lugeda, aga reaalselt ei oma minu praeguses elus teab mis suurt rolli. 

ja siis on veel igasugused kingitused (hunnik pehmeid loomi, mida uskuge või mitte, mulle ikka aeg-ajalt sõbrannade poolt kingitakse) ja enda ostetud raamatuid, kunsti asju, kangaid ja mida kõike veel.

mulle on eeskujuks inimesed, kes väheste asjadega elavad, aga millegi pärast on minust tahtmatult saanud nende vastand.

olen ma enese tahtmata asjade koguja?